Doing Discipleship for Real (The beginnings of the KnowingGod.org Project)
Unfunded Project 001: Helping Christians be more effective at Disciple-making (first published in 2015)
1. Project description: To come alongside the global Church and build a set of discipleship tools that it can use to help it fulfill Christ’s Great Commission commandment.
1.1. This tool set will be both a mobile friendly technology platform (smart phones) and sample content that global churches/groups can use or modify to teach disciple making (Matthew 28:18-20 )to those who fit the qualifications of 2 Tim 2:2 with the end goal to see the fulfillment of Matt 24:14And this gospel of the kingdom will be preached throughout the whole inhabited earth as a testimony to all the nations, and then the end will come (NET)..
1.2. The targeted audience is all the people on the planet which means the content and the platform needs to support literate and non-literate means of communications and the project needs to work with other ministry partners who are already working in those areas of the world.
What do we mean by the term DiscipleshipThe term Discipleship is the model used by Jesus as He called His disciples and what He expected of them. The meaning of a “disciple of Christ,” is more fully described in appendix 3 and summarized here as one who has been called first to know Christ; then to follow him; and then to make disciples of all nations. That is, in our knowing Christ we are becoming like him—thinking, feeling, and living as he commands. In this spiritual ambience of a personal relationship with him, that is, in light of our experience of the kingdom, he summons us to be his disciples. We are to follow him, through thick and thin, knowing that he is there and that he will reward us in his time; after all, he is God incarnate. But discipleship not only involves being with him, being like him, and following him, it also means that we make it our goal to disciple others—indeed, every nation under the sun. The Great Commission is not just another good idea—though it is that—it is the church’s marching order. There is no other plan, No plan B. Matthew 28:18-20which includes Matt 24:14is the one and only plan.
· Point of contact for more information about the project: David Austin
· Background, Need and Projected Benefit: to the community of users
o The need:The church and Christians are falling behind in our ability to meet and fulfillthe Great Commissioncommandment from Christ. The Pew Research Center did a study[1] and found that the number of Christians around the world has nearly quadrupled in the last 100 years, from about 600 million in 1910 to more than 2 billion in 2010. But the world’s overall population also has risen rapidly, from an estimated 1.8 billion in 1910 to 6.9 billion in 2010. As a result, Christians make up about the same portion of the world’s population today (32%) as they did a century ago (35%). So unlike the first century church where experts say Christianity experienced a growth rate of about 40%/decade we are now seeing Christianity just keeping up with population growth worldwide. We need to pray that we take things out of our schedule to focus on seeing the world reached for Christ.
o The Benefit- What would happen if this changed and all Christians in churches did the Matt 28:19-20 plan?
§ What is a sample plan has the Holy Spirit use in the 21st century to support the exponential growth that was demonstrated in the 1st century? (watch this short 4 min video for one answer http://youtu.be/2jrok2GE8I8 )
· Approach:
Facts to consider:
● If we are to be obedient to the commandment we must come to grip with the growing world’s population. There are 7.125 billion people on earth now with a projected rise to 11b in 2100[2] with an illiteracy rate of 12% or 775m illiterate[3]. Therefore, it is critical that we plan and produce ministry tools to fit not only the literate but the non-literate.
● How can we affordably reach them? The answer lies in harnessing the tools of the Internet and Mobile as an aid to those doing outreach. Internet world stats[4] show that 3 billion or 42% have internet access andin 2014, the number of worldwide mobile users will reach over 5.6 billion. By the end of 2018, the number is expected to increase to over 6.2 billion or about 84% of the world[5].
● With thousands of discipleship books and programs in the marketplace why is the Church not having greater success in making disciples? One reason is as we read in John 3:19, people love the darkness rather than the Light of God, and perhaps the following changes need to be incorporated (in parentheses below) into the proposed church discipleship tools project
o Needs a focus on Fervent Prayeras we said above people love darkness rather than light and we are attacking the Devil’s domain. It is an overwhelming task and we can only do it through the power of the Holy Spirit working through Christians and leading others to Christ (technology isn’t the answer, it’s a heart problem and Obedience to Christ is the answer).
o (It needs to be action oriented)The bulk of discipleship material is based on the transfer of information from an expert to the student and not on apprenticeship or “doing it”, which was Christ’s model.
o (It needs to be Bible focused and not an expert at the head of the class telling people “what to think” but teaching them “how to think biblically”)The focus will be less on answering questions the students don’t have but more on learning on how to find the answer to the questions they do have. It must utilize the Bible trusting confidentially that God has the answers. It means learning patience to wait on the Lord for answers as not all the student’s questions will have quick answers. With the Bible as the focus and central authority, wenot only can but will expect the Holy Spirit to teach a person “How to think biblically” (which is His job). We expect that they will interact and be subject to their local church but that we will need to supply coaches to be available to the group to answer questions or to get the answers for them and suggest next areas to study based on their questions.
o (It needs to set the expectations up front to see if the people will put Christ as the first priority in their lives)The Bible tells us that Christ challenged His disciples to a transformed life. This meant a life change process to make choices that would lead them to live their Christian life much differently than what they were doing. He set the bar high to see if they would change their priorities and put Him first. We recall that some chose to trust, obey and followed. Others said “this is a hard saying, who can understand it.” Still others chose to “quit following and not accompany him anymore.” The 12 who did stay found that was not an easy thing to just add one more thing to their schedule. But, Christ demanded then and demands now that He be first place in our lives. He challenged them by saying things like: to be my disciple you need to “take up your cross;” or as to the rich man “sell all you have and give to the poor.” To the man who had his family first he said “let the dead bury the dead”. Peter reminds us in 1 Pet 4:12-13 that the Christian should expect suffering for the cause of Christ. Suffering is to be considered as joy (James 1:2). Yet not all is suffering! Jesus gave his promise in Matt 11:28-30 that in following Him we can find rest:“Come to me, all you who are weary and burdened, and I will give you rest. Take my yoke on you and learn from me, because I am gentle and humble in heart, and you will find rest for your souls. For my yoke is easy to bear, and my load is not hard to carry.”(NET)
o (It needs to be group based)Christ’s discipleship training happened in a small group-- less on one to one. The group is important for the discussion of the teaching, mutual accountability practice and exercise of spiritual gifts for the benefit of the group. Paul taught in 1 Cor 12 that this is the role of the church utilizing the gifts from the Spirit. Note: v7 it says:“To each person the manifestation of the Spirit is given for the benefit of all.” This is a key teaching, we believe, that discipleship should take place in a group/church setting so the gifts of the group can be brought to bear in the Great commission commandment of discipleship, and teaching the all things that Christ taught them.(NET).
The question we all need to ask ourselves is what are we going to do different to make disciples and reach the world for Christ, or as we read in the Pew study, do we continue to do the same thing we have done for the last 100 years? Perhaps Einstein said it best: If we want something we have never had, we must be willing to do something we have never done.
What is the something different in your ministry or Church?
For Bible.org a couple big things stand out. We are now primarily targeted at the literate world that is on the internet. But if we are to assist the whole church in the great commission we need to partner with those whose focus is in non-literate ministry and work on oral storying and develop a set of tools that fit in a framework that any ministry or church can add content to which is both internet accessible and mobile friendly. To finish the great commission it should be effective where there is internet as well as areas with no internet connectivity (using SD memory cards as they support audio/video).
As we look for partners we will be asking you to assist us in looking at our mutual list of different things we need to do and those we need to do differently. We are asking this question: What can we together offer the local church and others in the body of Christ? A first step is that it begins with prayer. What others would you add?
● Prayer
● Other items for you to fill in below
● ___________________
How do we get started and how do those who are interested in helping in the proposed Church Discipleship project get more information?
Phase 0.1 Bible.org is proposing the following:
1. Rapidly build a little and use a little
1.1. This will allow us to test the concept on real users and provide early feedback from those users to build on the framework and content requirements
1.2. Select the methodology that incorporates the characteristics needed in the approach described above To review: (It needs to be action oriented), (Bible focused and not an expert at the head of the class teaching how to think biblically), (It needs to be group based), (It needs to set the expectations up front to see if the people will put Christ as first priority in their lives) due 6/1/15 (draft completed)
1.1.1. Bible.org reviewed many approaches and talked with various ministries about what the Holy Spirit was blessing by exponential growth in closed Muslim countries where freedoms of movement are limited and Christians are at risk and decided to base our initial course on the Bible Discovery Method as was presented in the previous 4 min video http://youtu.be/2jrok2GE8I8 you watch above.
1.2. Select 2 churches to pilot a 6 week course and a leadership module due 7/1/15 (completed)
At this point you may be asking what does this look like? We have started a pilot project with the expectations that funding will come to expand the staff to continue and to work with other ministries. IF you want more information email us
Related Topics: Discipleship
Kinachohitajika Ili Mtu Akue
Related MediaI. Ni Nini Kinahitajika Ili Mtu Akue Na Kukomaa? – Biblia
Tunaanza mfululizo mpya leo unaouliza swali: “Ni nini kinahitajika ili mtu akue?” Hii ni kama sehemu muhimu sana ya utafiti (ambapo unaweza kung’oa mmea na kukung’uta udongo wote kwenye mizizi na kuuweka mezani). Hapo lengo ni kuona kama ni kweli mmea unahitaji maji na udongo ili kukua au kama ni dhana tu inayoaminiwa na watu duniani.
A. Kusudi La Mfululizo Huu:
Kusudi ni lengo lilelile alilokuwa nalo Epafra kwa ajili ya Wakristo wa Kanisa la Kolosai. Aliwaombea,
“ili kwamba msimame wakamilifu na kuthibitika sana katika mapenzi yote ya Mungu.” Wakolosai 4:12
Hilo ndilo Mungu analolitaka kwetu. Anataka kwamba sisi tukue na kuthibitika. Unaweza kuchorea mstari hayo maneno ya “kuthibitika” na “Mapenzi ya Mungu”. Yote hayo yameandikwa katika hili neno. Ni mapenzi ya Mungu kwamba tukue.
Sikiliza mstari huu kutoka kwa mtume Paulo:
Waefeso 4:14-15 “ili tusiwe tena watoto wachanga, …bali tukue hata tumfikie yeye aliye kichwa Kristo.”
Je uliwahi kutambua kuwa Mungu anakutaka ukue? Nina rafiki yangu ambaye anafanya kazi katika Kituo cha Afya kwa ajili ya walemavu wa akili. Siku moja nilikwenda naye hapo kituoni na nikawaona watu wa kiume na wa kike ambao wamekomaa miili yao lakini akili zao zilikuwa hazijakomaa. Ilikuwa ni shida! Kuna kijana mmoja ambaye alionekana kama alikuwa na miaka 20 akiwa katika kiti-mwendo. Msaidizi wake alikuwa akijaribu kuweka mpira mapajani mwake lakini yeye aliupiga kwa mikono yake ili utoke. Wakati mwingine ilimchukua dakika nzima kufanya hivyo. Wakati mwingine hata dakika 3 au 4.
Kama tukiuangalia ukuaji uliochelewa kiakili na kimwili tunaushangaa na kusema, “Ni shida!” Je, Mungu Baba atakuwa anatufikiriaje anapotuangalia na kuona na sisi tulivyochelewa kukua kiroho? Hapa sasa nikuulize swali…
B. Je, Ukomavu Wa Kiroho Ni Nini? Kuwa Kama Kristo!
Waefeso 4:13 hata na sisi sote tutakapoufikia Umoja wa imani na kumfahamu sana Mwana wa Mungu, hata kuwa mtu mkamilifu, hata kufika kwenye cheo cha kimo cha utimilifu wa Kristo.
Kwa jinsi huu mstari ulivyo, unaweza kuuelezea ukomavu wa kiroho kwa sentensi moja: Ukomavu wa kiroho ni kuwa kama Kristo.
Wengi wetu tunataka kukua. Wengi wetu tunataka kukomaa. Wengi wetu tunataka kuwa kama Kristo. Mara nyingi hatujui namna ya kuanza.
C. Mapitio: Tabia Saba Za Wakristo Wanaokomaa
Tutajikita katika kuangalia Tabia Saba za Msingi ambazo kila Mkristo anahitaji kuwa nazo ili aweze kukua hadi kufikia ukomavu wa kiroho. Lengo langu ni …
Kukuwezesha kupata stadi au maarifa unayoyahitaji kwa ajili ya tabia hizi.
Kueleza vitu unavyovihitaji ili kuendeleza tabia hizi.
- Ili ukue unahitaji kula—Biblia
- Ili ukue unahitaji kupumua—Maombi
- Ili ukue unahitaji usafi wa kiroho—Kuungama dhambi
- Ili ukue unahitaji familia inayojali—Ushirika
- Ili ukue unahitaji mazoezi ya mara kwa mara—Huduma
- Ili ukue unahitaji ulinzi—Majaribu
- Ili ukue unahitaji kutoa—Uwakili
D. Kweli Juu Ya Ukuaji Wa Kiroho
1. Kukua Kiroho Hakutokei Tu Otomatiki.
Je, umewahi kujua kwamba unaweza kuwa Mkristo na ukashindwa kukua kiroho?
Waebrania 5:12-13 “Mmekuwa Wakristo kwa muda mrefu sasa, na mlipaswa kuwa mnafundisha wengine. Lakini badala yake mnahitaji kufundishwa na mtu mafundisho ya kwanza ya maneno ya Mungu. Mmekuwa kama watoto wachanga ambao wanahitaji maziwa na hawawezi kula chakula kigumu. 13Mtu anayeishi kwa maziwa hajui sana neno la haki, kwa maana ni mtoto mchanga” (imetafsiriwa).
Huu ni ukuaji uliodumazwa. Hawa wanapaswa kukomaa. Walikuwa na muda wa kutosha. Lakini ni shida sasa kwamba hawajakomaa! Ukomavu hauji wenyewe. Unahitaji muda, kujibidisha na kadhalika.
2. Ukomavu Wa Kiroho Hautokei Kwa Haraka
Biblia inasema katika 2 Petro 3:18, “Lakini kueni katika neema, na katika kumjua Bwana wetu na Mwokozi Yesu Kristo.” Hapa inaonyesha kwamba ni mchakato. Inachukua muda. Sio jambo la mara moja.
Je unakumbuka zile hisabati za shuleni kwamba Mwendo x Muda = Umbali?
Hii kanuni ina maana kwamba ukisafiri kwa mwendo wa kilometa 5 kwa saa kwa masaa 100 utasafiri umbali wa kilometa 500
Ukisafiri kwa mwendo wa kilometa 50 kwa saa, kwa masaa 10 utasafiri umbali wa kilometa 500
Ukisafiri kwa mwendo wa kilometa 500 kwa saa, kwa masaa 10 utasafiri umbali wa kilometa 500
Kuna Wakristo ambao wamemfahamu Kristo kwa miaka 50. Kwa sasa walipaswa kuwa wamekomaa. Lakini ndio hao wanaenda kwa mwendo wa kilometa 1 kwa saa. Wengine hata hizo kilometa hazipo! Wamesimama tu, hawaendi popote. Wameketi tu, wanazuia wengine kusonga mbele maana wanasababisha msongamano nyuma yao.
Mstari wetu Mkuu: 2 Petro 3:18, “Lakini kueni katika neema, na katika kumjua Bwana wetu na Mwokozi Yesu Kristo. Utukufu una yeye sasa na hata milele! Amina”
Hakuna njia ya mkato ya kukua kiroho. Hakuna kidonge au dawa ambayo ningeweza kukupa ili ukishainywa leo na kesho uwe umekomaa kiroho. Ni jambo linalochukua muda. Linahitaji juhudi za makusudi. Haliji lenyewe wala haliji haraka.
Watu hujaribu njia nyingi za mkato. Wengine hutafuta tu kuhamasisha hisia zao—“Nikipata kitu hiki ‘fulani’ matatizo yangu yote yanakwisha na nitakuwa Mkristo aliyekomaa.” Watu wengine husema, “Nikihudhuria semina hii…Nikisoma kitabu hiki…Nikisikiliza kanda hii…” Watu wengine husema, “Nikifuata kanuni hizi, basi nitakuwa kama Mungu anavyonitaka niwe.”
Lakini Biblia inasema, hapana. Ni mchakato endelevu. Ni lazima ujifunze ili ukomae. Lakini kuna maarifa ambayo unatakiwa ujifunze ili uweze kukua.
3. Ukomavu Wa Kiroho Hauji Bila Nidhamu Binafsi
1 Timotheo 4:7 “Jitahidi na chukua muda kupata utauwa”(imetafsiriwa).
Je uimara wa kimwili hutokea wenyewe? Hapana. Ndivyo ilivyo hata kwa mazoezi ya nguvu za mwili. Inachukua muda na kufanya kazi. Ndivyo ilivyo kwa masuala ya kiroho, kuna mazoezi yanayohitajika kukujengea tabia za msingi katika maisha ya kiroho. Biblia inasema, “Jibidishe kwa lengo la kupata utauwa.” Kujibidisha hapa ndio kujenga nidhamu binafsi.
Unapozungumzia nidhamu binafsi unahitaji kuzungumzia pia ufuasi kwa sababu haya mawili yanakwenda pamoja. Kuna kweli sita za msingi ambazo nakutaka uzielewe kupata picha ya huko tunakoelekea.
1. Biblia inafundisha kuwa waamini waliokomaa wanaitwa wanafunzi. Hilo ni neno Biblia inalotumia kuelezea mwamini aliyekomaa—mwanafunzi.
2. Biblia inafundisha kuwa siwezi kuwa mwanafunzi bila kujenga nidhamu. Maneno haya mawili huwa yanaenda pamoja—mwanafunzi na nidhamu.
3. Biblia pia inafundisha kwamba kwa jinsi ninavyojengewa nidhamu ndivyo Mungu anavyoweza kunitumia.
4. Alama ya mwanafunzi ni kubeba msalaba.
Luka 14:27, Yesu alisema, “Mtu yeyote asiyeuchukua msalaba wake na kunifuata hawezi kuwa mwanafunzi wangu.” Mungu anatutaka tubebe msalaba wetu. Tutaelezea maana ya maneno haya.
5. Haya mambo ninatakiwa niyafanye mara ngapi? Biblia inasema kila siku.
Luka 9:23 Akawaambia wote, “Mtu yeyote akitaka kunifuata, na ajikane mwenyewe, ajitwike msalaba wake kila siku, anifuate.”
Hili ndilo tutakalokwenda kulizungumzia. Katika hali ya vitendo kubeba msalaba ina maana gani?
6. Hivi kubeba msalaba kunahusisha nini hasa? Imeshaelezwa: inahusisha jambo lolote linalompa Kristo nafasi ya kwanza katika maisha yangu.
E. Lengo: Kudhamiria Kuwa Na Tabia Zinazohitajika Kukomaa Kiroho
II. Sababu Zinazokufanya Uihitaji Biblia Yako.
A. Biblia Ni Kama Kitabu Cha Maelekezo Cha Mmiliki Wa Gari. Bila Hicho Maisha Yatakuwa Magumu Sana.
Kila andiko, lenye pumzi ya Mungu, lafaa kwa mafundisho, na kwa kuwaonya watu makosa yao, na kwa kuwaongoza, na kwa kuwaadibisha katika haki; ili mtu wa Mungu awe kamili, amekamilishwa apate kutenda kila tendo jema. 2 Timotheo 3:16-17
Kama una gari jipya, miongoni mwa mambo utakayofanya ni kusoma kitabu cha maelekezo. Utaangalia magurudumu kama yameisha. Utakagua mafuta (oili) kama yanahitaji kubadilishwa na utaangalia kama gari inahitaji kufanyiwa huduma mara ngapi. Unaangalia pia kwamba uende mwendo gani katika kilometa 200 za mwanzo. Ukishindwa kufanya haya yote, utaiharibu injini na kuua gari lako.
Mungu huwa anajali sana na hakututupa tu huku duniani na kusema, “Fanya vizuri kwa jinsi utakavyoweza! Natumaini kuwa utagundua kila kitu! Nakutakia kila la heri!”
Alitupatia kitabu cha maelekezo ya mtumiaji. Kitabu hicho kinatuambia kila kitu tunachokihitaji kumhusu Yeye, kuhusu sisi, na kuhusu maisha. Lakini haitusaidii chochote hadi tumeisoma!! Soma kitabu cha Mungu cha maelekezo!
B. Biblia Ni Kama Tochi Kwa Ajili Ya Giza. Bila Hiyo Lazima Utajikwaa Na Kuumia, Au Kutangatanga Na Kupotea.
Neno lako ni taa ya miguu yangu na mwanga wa njia yangu. Zaburi 119:105
Wewe uko katika kambi mpya. Ni usiku wa manane. Unajisikia kujisaidia. Halafu unatokea mlango wa nyuma bila tochi, na kujigonga kwenye meza halafu unaanguka. Ndio kusema bila mwanga njiani utajikwaa na kuumia au utangetange na kupotea.
Maisha ndio kama hivyo. Unajisikia kama vile unajikwaa, unatangatanga. Unavurugwa. Mungu hakukusudia kuwa maisha yawe hivyo. Alitupatia tochi. Lakini tochi haiwezi kutusaidia kama hatuitumii! Washa tochi ya Mungu!
C. Biblia Ni Kama Silaha Kwa Askari. Bila Hiyo Utakamatwa Au Kuuawa.
Tena ipokeeni chapeo ya wokovu, na upanga wa Roho ambao ni neno la Mungu. Waefeso 6:17.
Nimekuwa nikifundisha masomo ya Biblia kwa miaka mingi. Mara nyingine unakutana na wanafunzi ambao wanapenda kujifunza wakiwa wamehamasika sana. Wakati mwingine unakutana na wanafunzi waliochoka wasiokuwa na hamu kabisa na wala hawazingatii unachowafundisha.
Mara nyingi nimewaza, “Hawa wanafunzi hawajui kwamba wako katika vita. Hawatambui kwamba kitabu hiki ndiyo silaha yao pekee. Hawajui kwamba wasipojifunza ndani yake, wakajifunza namna ya kuitumia, watakufa na kusahaulika. Watasomwa kwenye orodha ya majeruhi wa kesho, wakiwa katika hali mbaya sana.”
Tuko katika vita ya kiroho. Kama wewe ni Mkristo basi wewe ndio mlengwa. Na usipojua kutumia upanga wa Roho, yaani Neno la Mungu, utakufa! Mungu hajakusudia kuwa uuawe au uwe majeruhi. Mungu amekusudia kuwa wewe uwe mpiganaji mshindi, sio majeruhi. Mungu alikupa upanga, lakini hautafanya kazi wenyewe bila wewe kuutumia! Uwe basi mjuzi wa kutumia upanga wa Mungu!
D. Biblia Ni Kama Kioo Kwa Mtendaji. Bila Hiyo Hutajua Kuwa Wewe Ukoje Wala Hutabadilisha Matendo Yako.
Lakini iweni watendaji wa neno, wala si wasikiaji tu, hali mkijidanganya nafsi zenu. Kwa sababu mtu akiwa ni msikiaji wa neno tu, wala si mtendaji, mtu huyo ni kama mtu anayejiangalia uso wake katika kioo. Maana hujiangalia, kisha huenda zake, mara akasahau jinsi alivyo. Lakini aliyeitazama sheria kamilifu iliyo ya uhuru, na kukaa humo, asiwe msikiaji msahaulifu, bali mtendaji wa kazi, huyo atakuwa heri katika kutenda kwake. Yakobo 1:22-25
Kioo huwa kinafanya nini? Kinakuonyesha jinsi wewe ulivyo. Asubuhi ya leo nilikaa kwa muda mbele ya kioo. Wengine hufikiri, “Huo muda hautoshi!”
Katika aya hii Yakobo anaeleza kuwa ni mwanaume anayejiangalia na kuondoka huku akisahau jinsi alivyo. Mwanamke hawezi kufanya hivyo. Yeye atafanya kila njia ili arudishe uso wake katika utukufu wa mwanzo ambao Mungu alimuumba nao!
Kazi ya kioo ni kuonyesha hasa jinsi tunavyoonekana, ili tuweze kufanya mabadiliko yanayotakiwa. Kazi ya Biblia ni kutuonyesha jinsi hasa tulivyo ili kwamba, kwa msaada wa Mungu, tufanye mabadiliko yanayotakiwa.
Ni shida sana wakati kila mtu anajua kuwa John anasengenya, lakini John mwenyewe halijui hilo. Ni shida pia wakati kila mtu anajua kuwa Betty ana ulimi wa mafarakano lakini Betty mwenyewe halijui hilo. Ni shida sana wakati kila mtu anajua kuwa Bosco anatumia pesa vibaya lakini Bosco mwenyewe halijui hilo.
Biblia ni kama kioo. Inaonyesha jinsi tulivyo. Inaonyesha mahali tunapohitaji kubadilika. Sio tu kuwa inatuonyesha hitaji, lakini pia inatusaidia kubadilika! Lakini kioo hakikusaidii chochote kama hukitumii! Jitazame katika kioo cha Mungu!
E. Biblia Ni Kama Virutubisho Na Maji Kwa Mmea. Bila Hivyo Utanyauka Na Kufa
Heri mtu yule asiyekwenda katika shauri la wasio haki, wala hakusimama katika njia ya wakosaji wala hakuketi barazani pa wenye mizaha. Bali sheria ya Bwana ndiyo impendezayo, na sheria yake huitafakari mchana na usiku. Naye atakuwa kama mti uliopandwa kandokando ya vijito vya maji, uzaao matunda yake kwa majira yake, Wala jani lake halinyauki; Na kila alifanyalo litafanikiwa. Zaburi 1:1-3
Sasa turudi nyuma na kuangalia mawazo yangu hapa juu ya mmea. Halionekani kama jambo baya sana. Lakini kama nikiuacha mmea hapa hadi wiki ijayo, hivihivi bila maji na bila mbolea si unajua kitakachotokea? Mmea utakuwa umekufa na kuwa ni takataka.
Hii ndiyo shida. Kuna baadhi yenu mnaojaribu kuishi kwa namna hii. Kila Jumapili mnajaribu kupata chakula cha kiroho na maji mnayoyahitaji kwa wiki yote ijayo. Huwezi kufanya hivyo. Haiwezekani. Itakuwa kama huu mmea ambao unajaribu kuupa maji na virutubisho kwa saa moja tu kwa wiki. Sasa hii itasaidia nini kwa mmea huu? Hiyo itasaidia nini kwenye maisha yako ya kiroho? Hapa ndipo shida ilipo. Wengi wenu mnaufikiria mmea huu kuliko kufikiria juu ya maisha yenu ya kiroho. Mnajiwazia wenyewe, “Nafikiri huo mmea utaishi tu.”
Kama unaujali sana huu mmea, je, si zaidi sana ujali juu ya roho yako? Roho yako inahitaji maji yaliyoko katika Neno. Roho yako inahitaji chakula ambacho ni hiki Kitabu pekee kinaweza kukupa. Cha ajabu ni kwamba wewe unabaki kufa na njaa! Unakula mara moja kwa wiki, halafu unashangaa ni kwa nini maisha yako ya kiroho ni magumu! Unashangaa kwa nini unaendelea kuanguka katika dhambi. Unashangaa kwa nini maendeleo yako hayaonekani. Nitakueleza sababu—roho yako inakufa kwa njaa! Ningaliweza kukuandalia meza yenye vyakula vizuri sana unavyoweza kuwaza, lakini havitakusaidia kama hutakula! Sasa kula chakula cha Mungu!
Mathayo 4:2-4
2 Akafunga siku arobaini mchana na usiku, mwisho akaona njaa.
3 Mjaribu akamjia akamwambia, “Ukiwa ndiwe Mwana wa Mungu, amuru kwamba mawe haya yawe mikate.”
4 Naye Yesu akajibu akasema, “Imeandikwa: ‘Mtu hataishi kwa mkate tu, ila kwa kila neno litokalo katika kinywa cha Mungu.’”
Kula chakula cha Mungu!
III. Hitimisho
Ningependa kukuhimiza kuchukua hatua nyingine ya kudhamiria kujifunza Neno la Mungu. Hapa kuna mambo yanayowezekana kuyafanya. Je uko tayari kuangalia mambo haya na kuchagua hapo moja ili ulifanye kwa mwaka huu?
A. Mapendekezo Kwa Ajili Ya Ukuaji Binafsi
1. Kwa Anayeanza
___Nitatumia mwongozo wa kusoma Biblia kila siku na Biblia yangu kwa siku_____kwa wiki.
___Nitasoma Biblia yangu dakika___kila siku, siku ___kwa wiki kwa mwaka huu.
___Nitasikiliza Biblia kwenye kaseti kwa dakika___kwa wiki mwaka huu.
___Nitakariri mistari___ya Maandiko kila wiki kwa mwaka huu.
___Nitanunua aina tofauti za Biblia na kuzitumia mwaka huu.
___Nitakuwa nikihudhuria masomo ya Biblia kila Jumapili kila saa tatu asubuhi.
___Nitajiunga na vikundi vya Kujifunza Biblia na kuwaomba wanisaidie kufikia malengo yangu ya kusoma Biblia mwaka huu.
2. Kwa Wanaoendelea
___Nitapanga kuhudhuria mafunzo ya kwenye mtandao mwezi Machi, na kufanyia mazoezi njia mpya za kujifunza Biblia mwaka huu.
___Nitasoma kitabu mwaka huu kuhusu jinsi ya kujifunza Biblia.
___Nitapunguza baadhi ya shughuli katika ratiba yangu ili nipate saa___ kwa wiki za kujifunza Biblia mwaka huu.
___Nitajifunza na kufanya mazoezi ya kutafakari Maandiko kwa dakika ___ kwa wiki mwaka huu.
___Nitajiandikisha kupata mafunzo juu ya kujifunza Biblia katika Umoja wa Kujisomea Biblia.
___Nitaandika malengo yangu ya kujifunza Biblia kwenye Kadi ndogo, kisha nimpatie rafiki yangu, na kumwomba anikumbushe na kuniuliza maendeleo yangu (Kwa mfano, “Lengo langu: Dakika 15 kwa siku, siku tano kwa wiki”)
3. Walioendelea
___Nitaandika mawazo ninayopata katika Biblia kwenye Daftari siku____ kwa wiki mwaka huu.
___Nitanunua na kutumia zana za kujifunza Biblia (kama Kamusi ya Biblia, Itifaki ya Biblia, Rejea Muhimu n.k.)
___Nitahudhuria vikundi vya kujifunza Biblia (Faragha, vikundi vya akina mama, Moms n.k. nijifunze nao Biblia mwaka huu.
___Nitanunua program ya Computer ya kujifunza Biblia kwa mwaka huu.
B. Mapendekezo Kwa Ajili Ya Ukuaji Wa Familia
___Tutafanya Mpango wa Familia wa kujifunza Biblia wiki hii.
___Tutaanza Maktaba ya Biblia kwa ajili ya Familia.
___Tutakariri kifungu cha Biblia pamoja kila wiki mwaka huu.
___Tutasoma kitabu kizima cha Biblia mwaka huu.
___Tutaulizana mara moja kwa wiki, “Umejifunza nini kwenye Biblia kwa wiki hii?
___Tutahudhuria Kambi ya Biblia kwa ajili ya Familia au Kongamano kwa Mwaka huu.
Na. John Underhill Imetafsiriwa kutoka Kiingereza na Mwl. Emmanuel Lyatuu
John Underhill ni Mchungaji katika Kanisa la South Hill Bible Church, lililoko Spokane, Washington, Marekani.
Related Topics: Basics for Christians, Bibliology (The Written Word)
5. Mafundisho Ya Biblia Juu Ya Utatu
Related MediaSikuwa natarajia kuziona siku 45 zilizokuwa zinafuata. Kama ilivyo kwa familia za kijeshi kila mahali, nilikuwa nikitoka kwa ajili ya biashara ya Mjomba Sam kwa muda wa wiki sita, na nikiwa na mke kijana na watoto watatu wadogo nyumbani, ilikuwa sio mchezo. Kuna jambo moja katika safari hii ambalo lilikuwa rahisi—ni kwamba nilikuwa nakwenda kukaa na Mkristo katika chumba changu. Nilikuwa natarajia kuwa na ushirika wa Kikristo nikiwa na Mkristo mwenzangu, lakini hata hivyo nitaendelea kupata kelele za nyimbo za walevi wa awali niliokuwa nao.
Baada ya kumaliza shughuli zetu za siku ya kwanza, mimi na Bill tuliingia katika ushirika wetu wa kwanza siku ile usiku. Baada ya kujifunza kwa kama dakika tano hivi, niligundua jambo la ajabu sana—Bill alikuwa amefundishwa mafundisho potofu juu ya Utatu katika kanisa lake. Nilishangaa sana kwamba alikuwa kwenye kanisa la kiBaptist ambalo lilisifika sana kwa kuihubiri Biblia, kufanya kazi za Misioni na Uinjilisti. Nilijua kuwa alikuwa akihudhuria mafundisho ya Biblia katikati ya wiki pamoja na Jumapili asubuhi na jioni; kuhubiri usiku na shule ya Jumapili. Alikuwa ameokokea katika hili Kanisa miaka mitatu nyuma—ilikuwaje asijue mafundisho ya ki-orthodox juu ya Utatu?
Siku chache zilizofuata, nilimwonyesha kile Biblia inachofundisha kuhusu Mungu wa Utatu, na alikuja kuuona ukweli. Pia niligundua jinsi alivyokutana na huu mtazamo potofu alioupata kabla. Kwa miaka mitatu akiwa katika ushirika wa kujifunza katika kanisa hili kubwa, maarufu na linalosifika, la kiBaptisti, hakuwahi kusikia Utatu ukitajwa hata mara moja. Uelewa wake ulitokana na majibu yaliyokosewa kutoka kwa Mwalimu wake wakati Bill alipojaribu kuuliza kuhusu jambo hili kipekee. Katika siku zetu 45 za kukaa pamoja, tulishirikishana mambo mengi na niligundua kwamba kanisa hili “maarufu” lilisisitiza tu juu ya Yohana 3:16, zaka, mwenendo mzuri na kurudi kwa Yesu Kristo mara ya pili—ni mafundisho mazuri lakini hayajabeba kweli yote.
Katika historia yote ya kanisa, maadui wa Mungu wamekuwa wakishambulia mafundisho ya kiBiblia kuhusu Asili, na hasa Uungu wa Mwana wa Mungu. Somo tunalokwenda kugusa hapa ni miongoni mwa mambo yanayoshambuliwa sana (na pia yanayotetewa) katika mafundisho makuu ya Imani: Mungu ni mmoja katika Utatu ambaye anajidhihirisha kama Baba, Mwana, na Roho (nafsi tatu ambazo ni tofauti)—lakini bado ni katika Mungu mmoja. Hili linaitwa ni fundisho la UTATU tangu wakati wa kanisa la kwanza, lakini vita vilivyojitokeza katika kanisa la kwanza na mijadala ya kifalsafa kuhusu fundisho hili yamepindisha dhana kwamba fundisho la Utatu linaungwa mkono kwa nguvu na Maandiko Matakatifu, na limetokana na Maandiko.
Kauli rahisi ambayo tumeitoa imetokana na maneno ya kitaalam yanayoelezea kile Biblia inachofundisha kila mahali kuhusu somo hili. Hii siielewi hata kwa sekunde. Hata hivyo, naelewa vizuri sana kwamba Biblia inafundisha mambo haya, kwa hiyo nayaamini na kuyafundisha bila kujali kwamba nayaelewa vizuri au la. Kwa hiyo, mawazo ambayo tunatakiwa kuwa nayo wakati tunashughulika na fundisho la Utatu ni hili: AMINI KILE BIBLIA INACHOFUNDISHA NA USIJARIBU TU KUKIELEWA. Fikiri kuhusu suala hili—fundisho hili linazungumzia asili muhimu sana ya Mungu, tunawezaje kulielewa?
Kwa kweli, karibu kila kikundi chenye mafundisho potofu ambacho kimeponyoka kutoka kwenye imani ya Kiinjili ya Kikristo, ama kilianza na mtu mmoja akijaribu kuuelezea Utatu au mafundisho ambayo yanakaribiana sana na harakati za kikundi hicho. Tukianza na wapotoshaji ambao walikuwepo wakati mitume wakiwa hapa duniani, na kuendelea na vikundi vya imani potofu ambavyo viliibuka miaka ya 60 pamoja na wainjilisti wanaotembea siku za leo, kukataa, kupinga au kupotosha mafundisho juu ya Utatu limekuwa ni jambo la kawaida kwa karibu wote hao.
- Leo Mashahidi wa Jehova na Kanisa la Njia wanaukataa Uungu wa Yesu na pia nafasi na Uungu wa Roho Mtakatifu.
- Watu wa Mormons na Armstrong (wanaodai kuwa ni Kanisa la Mungu la Ulimwengu) wanaamini aina fulani ya miungu wengi.
- Makanisa mengi ya kipentekoste wanaamini katika upotoshwaji wa Utatu ambao humfanya Mungu kuwa anajifanya kuwa kama watu tofauti kwa nyakati tofauti. Utasikia wakisema “Uungu Mmoja” au “Yesu Tu”. Hii inafanana na vikundi vilivyoibuka kama miaka 1500 iliyopita.
- Mtazamo wa kanisa la Orthodox pamoja na makanisa yake ya Kiinjili, Wakatoliki wa Roma, wamekuwa wakikataa fundisho la Utatu ambalo lilitolewa kwa watakatifu (Yuda 3).
Katika kujadili fundisho hili muhimu, nitajaribu kuepuka maneno ya kitaalamu ya kiufundi, lakini nitajikita zaidi katika maneno rahisi ya Biblia. Kutokana na umuhimu mkubwa wa fundisho hili, na hitaji la kupitia misingi yote muhimu, nitakupa mistari mingi ya Biblia ili ujisomee mwenyewe.
Fundisho la Utatu lina vipengele vifuatavyo: (1) Kuna Mungu Mmoja tu wa Kweli (2) Kuna “nafsi” katika Mungu ambazo sio za kufikirika, kubuni au za muda. (3) Baba ni Mungu (4) Mwana ni Mungu (5) Roho Mtakatifu ni Mungu. Zinakuwa kama zile hisabati za ajabu ambazo nimejifunza na hazina maana halisi ya hesabu za kibinadamu: yaani 1 + 1 + 1 = 1 badala ya 3. Yaani hapo ni jumla ya tatu bado inakuwa moja na tunasema kuna “utatu” katika hiyo moja ambapo Biblia inajaribu kuionyesha bila kujaribu kuelezea.
Kuna Mungu Wa Kweli Mmoja Tu [Monotheism]
Maadui wengi wa Ukristo, wakiwemo Waislam, Wayahudi, na Wakengeufu wengine kama Mashahidi wa Jehova, wamedai kwamba Utatu ni upagani kwa sababu ni kuabudu zaidi ya “mungu” mmoja. Hata hivyo msingi wa mafundisho ya Utatu ni kwamba kuna Mungu Mmoja tu. Hii inafundishwa kwa msisitizo katika Agano Jipya na Agano la Kale. Kauli ya imani ya Isaraeli inasema “Sikia ee Israel, BWANA Mungu wetu ni BWANA mmoja.” (Kumb. 6:4). Yesu alipoulizwa, alisema zaidi ya mara moja kwamba hii ndio ilikuwa amri kuu kuliko zote (Marko 12:28-34).
Uwazi wa Umoja wa Mungu umeelezwa kwa kurudia sana katika Agano la Kale: “…hapana mungu mwingine ila mimi” (Kumb. 32:39); “…Mimi ni BWANA, wala Hapana mwingine.”(Isa. 45:18); “…kabla yangu hakuumbwa Mungu awaye yote, wala baada yangu mimi hatakuwapo mwingine. (Isa. 43:10). Vivyo hivyo, Agano Jipya linaeleza u-moja wa Mungu: “Kwa sababu Mungu ni mmoja, na mpatanishi kati ya Mungu na wanadamu ni mmoja (1 Tim 2:5); “…na uzima wa milele ndio huu, wakujue wewe Mungu wa pekee wa kweli na Yesu Kristo, uliyemtuma…” (Yn. 17:3).
Katika Agano la Kale, Mungu alijitangaza kwa kutumia majina mengi, kila moja likielezea sifa yake, lakini jina lake la sifa alilotumia kufanya agano na watu lilikuwa ni YHWH au Yawe kulingana na matumizi ya lugha. Jina hili ndilo lililotafsiriwa kuwa Yehova. Tafsiri nyingi ndizo zilizoleta jina BWANA au MUNGU, kwa kuandika herufi zote kuwa kubwa. Yehova alitafsiri jina lake kwa Musa katika Kutoka 3:14: MIMI NIKO AMBAYE NIKO; akasema, Ndivyo utakavyowaambia wana wa Israeli; MIMI NIKO amenituma kwenu.” “MIMI NIKO AMBAYE NIKO” … Yehova hana kitu au mtu anayemdai katika kuishi kwake—Yeye anaishi na yuko peke yake, Mungu Mmoja wa Kweli.
Wingi: Katika Mungu Mmoja Wa Kweli Kuna Wingi Wa Nafsi
Katika matamko yenye nguvu Biblia inayoyatoa juu ya Mungu mmoja, hii ndiyo kauli yenye utata. Hata hivyo Biblia iko wazi juu ya wazo hili. Kwa kweli iko wazi kabisa kuwa kuna Mungu Mmoja. Hata hivyo, kuna wingi wa nafsi katika “u-tatu” kuhusu Mungu ambao Biblia inauelezea, ambao hatuwezi kuuelezea kwa namna za kibinadamu kwa mitazamo wa Umoja wake. Kwanza kuna maneno na majina ya wingi ambayo yanatumika kwa Mungu. Neno maarufu zaidi katika Biblia ni neno la Kiebrania Elohim. Vikundi kengeufu vimejaribu kutunga sababu za kwa nini Biblia inatumia wingi kumwelezea Mungu Mmoja, lakini maneno machache kutoka kwa mtakatifu wa zamani aitwaye John Gill yatawafanya watulie:
“Sasa Musa angaliweza kutumia majina mengine ya Mungu, katika kuelezea uumbaji, kama jina lake la Yehova, kwa kuwa ndilo ambalo Mungu alikuwa amejifunua nalo kwake, na kwa watu wa Israel; au Eloah, ambalo ni jina la Umoja la Elohim, ambalo alilitumia (Kumb. 32:15-16) na pia katika kitabu cha Ayubu mara nyingi; kwa hiyo lilikuwa siyo hitaji la maneno ya Umoja ya Mungu, wala udhaifu wa lugha ya Kiebrania iliyomlazimisha kutumia neno la wingi; ndivyo alivyochagua na kuipangilia…” (Body of Divinity, Kit. 1 uk. 187-188).
Maneno mengine yaliyoko katika hali ya wingi yaliyotumika kwa Mungu katika Agano la Kale ni pamoja na panim (sawa na prosopa, kumaanisha “nyuso,” “watu,” au “uwepo,”) ambalo linapatikana katika Kutoka 33:14-15, Zaburi 27:8-9, na Kumb. 4:37; neno la Kiebrania la Mtengenezaji au Muumba katika Ayubu 35:10, Zab 149:2, na Isaya 54:5 ni wingi, Watengenezaji; katika Mhu. 12:1, neno la Kiebrania ni Waumbaji. Mungu pia ameelezewa kwa neno la wingi, kama “…na tumfanye mtu kwa mfano wetu.”(Mwa. 1:26), angalia pia Mwanzo 11:6-8 na Isaya 6:8. Hatimaye katika Isa. 48:16-17 ni Tamko ambalo, likisomwa katika mwanga wa Agano Jipya, ni Tamko la Utatu kama lilivyo mahali popote katika Biblia, kama Bwana Mungu (Adonai Yehova) Roho. Na Mkombozi yote yametajwa katika mazingira yale yale ya watu tofauti.
Bila shaka kuna Maandiko mengi katika Agano Jipya yanayoongelea Baba, Mwana na Roho Mtakatifu katika muktadha uleule, na kwa mtazamo wa wazi unaozitofautisha. Katika Yohana 14 hadi 16, kuna rejea zinazojirudia kwa kutoa tofauti hizi. Iliyoko wazi zaidi ni ile ya Ubatizo wa Yesu katika Mathayo 3:16-17, ambapo tunaisikia sauti ya Baba, angalia Roho alishuka kwa mfano wa hua, na ona pia kwamba Mwana amesimama pale katika maji.
Baba Ni Mungu
Hii haingehitaji kusemwa, lakini kwa sababu ya wale wanaokataa uhalali wa nafsi ya kwanza ya Utatu, tunatamka kwamba (a) Yesu mara nyingi anaitwa ni Mwana wa Mungu, kwa hiyo Mungu ni Baba, na Baba ni Mungu. (b) Hakuna Maandiko yanayoonyesha hata kudokeza kwamba Baba anakoma kuwa Nafsi ya tofauti. (c) Kuna Maandiko mengi ambayo yanathibitisha kwamba kuna tofauti kati ya Baba, Mwana na Roho Mtakatifu. Tatizo hapa, kama lilivyodokezwa na Gregory A. Boyd katika kitabu chake, Oneness Pentecostals and the Trinity, ni kwamba, wakati watu wanapoyasoma Maandiko wakiwa na mawazo mgando (kama vile mafundisho potofu kwamba hakuna tofauti kati ya Baba na Mwana), huviona vitu katika Biblia ambavyo havipo!
Ugumu mwingine (ambao ni maarufu kwa mapokeo yanaodai kuwa Yesu si Mungu) ni kwamba watu wengi wanashindwa kuelewa uhusiano kati ya Baba na Yesu Kristo. Sababu ya kushindwa kuelewa huku ni kwamba wanashikilia maneno yaliyosemwa na Yesu au juu ya Yesu wakati alipokuwa akiteswa hapa duniani. Uhusiano wa milele kati ya Baba na Mwana ni wa Usawa (Yohana 17:1 – 5, angalia anavyosemakwa Baba, na Ebr. 1:1-14, ambapo Baba anaagiza malaika wamsujudie. Kauli kama “…Baba yangu ni mkuu kuliko mimi.” (Yohana 14:28) inapaswa ieleweke katika mwanga wa kusudi lake katika huduma yake hapa duniani. Katika Waebrania, baada ya kuanza kwa kuangalia hali ya kuinuliwa na uungu wa Mwana (1:1-14) mtume anasema, “lakini tunamwona Yesu ambaye alifanywa mdogo punde kuliko malaika kwa ajili ya mateso ya mauti…”( angalia pia Flp. 2:5-11). Yesu alikuja duniani kukamilisha ukombozi wa milele. Uungu wake, ambao ni wa muhimu, ulifichwa katika mwili. Lakini kama jambo letu la pili linavyoeleza:
Yesu Kristo Ni Mungu
Sio tu kwamba Yeye ni Mwana wa Mungu, Yeye ni Mungu-Mwana. Hili ndilo fundisho la msingi la Ukristo—Yesu Mwenyewe alisema “…Msipoamini kwamba Mimi ndiye, mtakufa katika dhambi zenu.”(Yn. 8:24) Haya siyo tu mafundisho ya uchunguzi au falsafa—kama Mungu mwenyewe hatatukomboa hatutaweza kukombolewa (angalia Zab. 49:7, 15)! Kwanza tunajua kuwa Yeye ni Mungu kwa sababu anaitwa Mungu (Yn. 1:1). Ni kweli, katika Yn. 20:28, ambapo Thomaso anamwita Yesu “Bwana wangu na Mungu wangu…” kwa kiyunani inasomeka “…Bwana wa mimi na Mungu wa mimi.” Waebrania 1:4-14 ni kifungu muhimu sana cha maandiko, kwani manabii wa Agano la Kale wananukuliwa kuonyesha (1) Mungu anamwita Yesu Mwanawe, (2) Anawaambia malaika wamwabudu Kristo, heshima ambayo huwa anapewa Yehova pekee (Isa. 42:8). (3) Anamwita Mwana, Mungu. Anatangaza kwamba ufalme wa Kristo ni wa milele.
Sababu nyingine ya kujua kuwa Mwana ni Mungu wa milele Mwenyewe, ni kwamba yeye anaabudiwa. Isaya 42:8, Kutoka 20:3, na aya nyingi nyingine za Agano la Kale zinakataza tusimwabudu mwingine zaidi ya Yehova Mungu Mwenyewe—lakini tunaona katika aya nyingi kwamba Kristo akiabudiwa (mifano—Wafilipi 2:9-10, Matendo 7:59-60, Ufunuo 5:6-14), ambako kunaabudiwa mbingu pekee.
Sababu nyingine inayotufanya tujue kuwa Yeye ni Mungu ni kwamba kazi za Mungu zinaelezwa kufanywa na Yeye, Uumbaji (Yn. 1:3, Ebr. 1:2) Utunzaji wa ulimwengu (Kol. 1:17, Ebr. 1:2-3), kumtuma Roho wa Mungu (Yn 16:7) msamaha wa dhambi (Mdo. 5:30-31) na kutoa uzima wa milele (Yn 17:2-3) hii ni mifano machache tu ya kazi za kimbingu alizozifanya.
Alidhihirisha uweza wake juu ya asili, juu ya magonjwa, nguvu za mapepo, hata juu ya mauti, na katika matukio mawili, aliondoa utaji wa ubinadamu wake kwa kiasi. Katika mlima alikogeuka sura aliwaruhusu wanafunzi wake kuiona hali yake ya utukufu kama ilivyo, na wakati maaskari walipokuja kumkamata bustanini, aliwapiga wakaanguka chini aliposema.. “NI MIMI” (neno hili halipo katika tafsiri halisi za awali) (Yn 18:4-6). Kwa kweli alifanya kazi za Mungu.
Sababu nyingine inayotulisha kuwa Mwana ni Mungu ni kwamba Ana sifa za kiungu. Biblia inasema Yeye alikuwepo tangu mwanzo (Yn. 5:26), Umilele (Yn 1:2). Kujua Yote (Yn. 1:48), Kuwepo Kila Mahali (Mt. 18:20—ona kwamba alikuwa duniani, katika mwili na alitumia wakati uliopo, kuonyesha kwamba alikuwa na sifa hii ya uungu katika huduma yake hapa duniani, Kutokubadilika (Ebr. 13:8), Ukuu (Mt. 11:27), Uweza Wote (Mt. 28:18-20). Kuna kauli za nguvu kabisa juu ya Uungu wa Masihi katika Yeremia 23:5-6.
“…Tazama siku zinakuja, asema Bwana, nitakapomchipushia Daudi Chipukizi la haki; naye atamiliki mfalme, atatenda kwa hekima, naye atafanya hukumu na haki katika nchi. Katika siku zake Yuda ataokolewa, na Israeli atakaa salama, na jina lake atakaloitwa ni hili, BWANA NI HAKI YETU.”
Hapa tuna Yehova Mungu akizungumza kwa wazi, kama vile ni Masihi anaongea, na jina analompa Masihi ni Yehova –Tsidkenu—Mungu Mwenyezi anamwita Masihi Yehova!
Roho Mtakatifu Ni Mungu
(Maelezo mengi ya sehemu hii yanatoka katika kitabu kizuri kiitwacho The Holy Spirit Kilichoandikwa na A.W. Pink.)
Katika kauli hii inachukuliwa kwamba Roho Mtakatifu ni Nafsi (Mtu), na sio nguvu, ushawishi n.k. Vikundi vya imani potofu huukataa uungu na utu wake. Anachukuliwa kama aina fulani ya “umeme wa mbinguni”, au aina fulani ya nguvu kutoka kwa Mungu ambayo nzuri duniani. Hii inaenda sambamba na kuukataa Utatu. Hata hivyo, tukiangalia katika Biblia tunaona kwamba ana sifa anazoelezewa katika Maandiko—kama vile uelewa na maarifa (1 Kor 2:10-11), maamuzi (1 Kor 12:11), upendo (Rum 15:30), na huzuni (Efe 4:30). Zaidi ya hayo anaweza kudanganywa (Mdo. 5:3); Anaweza kujaribiwa, (Mdo 5:9). Pia tunaona matendo ya kibinafsi yakimwelezea katika Maandiko: Ananena (1 Tim 4:1, Ufu 2:7); Anafundisha (Luka 12:12, Yn 14:26); Huamuru (Mdo 13:2); na, Huombea (Rum 8:26).
Biblia hutumia wasifu binafsi kumwelezea—Anaitwa Mfariji (Yn. 14:16), Shahidi (Ebr. 10:15, Warumi 8:16), Mhesabu Haki na Mtakasaji (1 Kor 6:11).
Mwisho, katika sehemu nyingi kwenye Maandiko, maneno ya kibinafsi yanatumika kumwelezea (Yn. 14:26; Yn 16:7). Sio tu kwamba Roho Mtakatifu ni Mtu lakini pia Roho Mtakatifu ni Mungu, kama ambavyo Baba ni Mungu na Mwana ni Mungu, kwa namna fulani Mungu wa Kweli Mmoja lakini kwa namna kuu kibinadamu, ni nafsi ya kipekee katika Utatu.
Katika Biblia Roho Mtakatifu anaitwa ni Mungu (Mdo. 5:3-5; 1 Kor. 3:16—Linganisha 2 Kor 6:16). Roho Mtakatifu pia anaitwa Yehova—Ni Yehova aliyenena kupitia manabii (Lk 1:68-70) na Petro anasema ilikuwa ni Roho Mtakatifu (2 Pet 1:20, linganisha na 2 Sam 23:2-3 na Mdo 1:16). Ilikuwa ni Yehova ambaye Israeli walimwasi jangwani (Zab 78:4, 17-18), lakini Isaya anasema alikuwa ni Roho Mtakatifu (Isa 63:10). Katika Kumb. 32:12, Yehova aliwaongoza Israeli lakini katika Isaya 63:14, inasema ni Roho Mtakatifu ndiye aliyewaongoza. Yehova alimtuma Isaya nabii (Isa. 6:6-8), lakini Paulo anasema (chini ya Upako wa Roho Mtakatifu) kwamba alikuwa ni Roho Mtakatifu aliyemtuma nabii (Mdo 28:25-26).
Katika sehemu zote za Maandiko Roho Mtakatifu anadhihirisha sifa za Mungu katika matendo yake, utakatifu mkubwa na mdogo (Rum. 1:4; linganisha Kut. 15:11), Umilele (Ebr 9:14), Kuwepo kila mahali (Zab 139:7), Kujua Mambo yote (1 Kor 2:10 – 11) Kuwa na Nguvu Zote (Lk. 1:35; Mika 3:8; Isa 40:28), Mwenyezi (Mt 4:1—Alimwongoza Yesu!) (Yn 3:8, 1 Kor 12:11; Mdo 13:2-4; 20:28). Mwisho, Roho Mtakatifu hufanya kazi za Mungu. Alifanya kazi za Uumbaji (Ayu 26:13; 33:4; Mwa 1:2), Hutuhudumia (Isa 40:13-15; Mdo 16:6-7), Uvuvio (2 Pet 1:20-21), Kumpaka Mafuta Mwokozi (Isa 61:1; Yn 3:34), Kumfufua Mwokozi (Rum 8:11).
Fundisho la Utatu linamfunua Mungu ambaye ni tofauti sana na “miungu” ya kipagani, lakini pia ni tofauti sana na Mungu wa kimila wa kiyahudi, Waislam, Ariani na miungu wengine walioshamiri leo. Kuna tofauti kubwa kati ya Ukristo na dini nyingine zinazopinga Utatu. Kwenye dini hizi mambo muhimu mawili yanakosekana, nayo ni: mahusiano na ukombozi.
1. Mahusiano—mungu pekee yaani “mungu” ambaye hawa watu wanamwabudu huwa hawezi kufanya mahusiano. Hana wa kuhusiana naye, na wala hakuna jinsi ya kumfanya ahusiane na watu isipokuwa tu akiwa kama hakimu na akiwa kama kitu tu cha kuabudiwa. Mungu wa Utatu kwa upande mwingine ana ushirika ndani yake mwenyewe milele—na hutokea ndani yake. Kupitia Mungu-mwanadamu, Kristo Yesu, mtu huingia katika ushirika na mahusiano na Mungu Mwenyezi. Baba ni Baba yetu; Kristo ni Kaka yetu, na Roho ni Mfariji wetu. Tunapendwa, tunatembea katika ushirika na Mungu, ambaye ni mtaalam wa ushirika wa kweli.
2. Ukombozi—Dini zinazoukataa Utatu hazina ukombozi halisi. Mungu wao husamehe au kutoa rehema bila utaratibu unaoeleweka. Huhukumu au kuachilia kulingana na hali yake ya kujisikia, kwa kutumia masharti fulani-fulani. Dhambi haishughulikiwi kwa uhalisia wake, mtu hawajibishwi na huyo mungu wao anaweza tu kuipuuza. Hakuna haki kwenye mfumo wa aina hii. Katika Ukristo wa Kibiblia, kila dhambi inalipiwa, kwa sababu Mungu wa milele, Mungu-mwanadamu alikufa kuwalipia wenye dhambi. Wote wanaokuwa Wake kwa imani wanakuwa washiriki katika bei yake ya ukombozi.Wale ambao hawawi wake wanalipia adhabu yao—milele. Siri ya Msalaba ni kwamba Mungu-Baba alimwaga ghadhabu yake kwa Mungu-Mwana, lakini ni Mungu mmoja tu. Hili linachanganya akili zetu lakini hivyo ndivyo namna ya pekee ukombozi ungeweza kufanyika kwa haki. Kila kosa ambalo liliwahi kutendeka na mtu yeyote dhidi ya Mungu au watu linaadhibiwa, haki inatendeka na hali ya ulimwengu inawekwa sawa. Kama hakuna Utatu—hakuna ukombozi.
Sisi Wakristo tunamwabudu Mungu wa Utatu. Hatuwezi kuelewa; tunaushangaa; hakuna maelezo—lakini huo ndio Ukweli. Kikipungua chochote hapo basi sio Ukristo.
Mafundisho haya yametolewa na Charles T. Buntin na kutafsiriwa na Emmanuel A. Lyatuu
Charles T. Buntin ni Mwanajeshi Mstaafu ambaye ni Mtumishi wa Kanisa la Baptist Marekani.
Yeye pia ni mwalimu wa masomo ya Sanaa katika Sekondari.
Ana Shahada ya B.A katika Historia, M.S. Katika Uhusiano wa Kimataifa na M.A.R. kutoka Liberty University.
Kwa sasa anafanya kazi kama Mhadhiri na Mnasihi katika chuo cha Trinity Seminary kilichoko Newburgh, Indiana Marekani na pia anafanya shughuli za unasihi wa Kibiblia katika huduma iitwayo Covenant Counseling Ministries
Related Topics: Basics for Christians, Trinity
Kutafakari Uhakika wa Kimaandiko
Related MediaUtangulizi
Mungu amejifunua mwenyewe kwa njia nyingi za ajabu katika historia (Ebr. 1:1-4). Amejifunua katika asili (Zab. 19:1-6), lakini pia amejifunua kwa matendo yake katika ulimwengu. Hayo “matendo” ya Mungu kama mafuriko, kutoka utumwani, na pia kuonekana kwake katika maono, ndoto n.k. –yote haya yaliandikwa kwa ajili yetu katika Maandiko, ambayo ni “ufunuo” kutoka kwa Mungu. Sababu iliyomfanya Mungu ainue watu kadhaa waandike matendo yake ilikuwa ni ili baadaye vizazi vya watu wake, kwa msaada wa Roho wake waelewe kuwa Yeye ni nani, jinsi ya kuwa na ushirika Naye, na jinsi ya kuishi katika namna itakayompa heshima na kuleta furaha kubwa kabisa kwetu kama watu wake (2 Tim. 3:16-17).
Kwa kuwa neno la Mungu mara zote limekuwa muhimu kwa Wakristo—na ndivyo lilivyo na kwa kuwa linatupa picha ya wazi ya kuwa Mungu ni nani, inakuwa muhimu kwamba tujifunze jinsi ya kujilisha neno mara kwa mara katika nafsi zetu. Tukiwa na jambo hili, hapa kuna aya tano kutoka katika Maandiko zinazosisitiza hakika fulani ambazo sisi kama Wakristo tunazo. Hakika hizi ni muhimu kwetu kuzijua ili tuweze kukua na kuwa imara katika maisha ya Kikristo. Nilijifunza hakika hizi miaka mingi iliyopita nilipokuwa nafanya kazi baharini na tangu wakati huo zimekuwa zikinisahihisha, kunikemea, na kunitia moyo kwani ni kweli kuu sana. Ilikuwa ni katika aya hizi ndipo nilipojifunza kwa mara ya kwanza jinsi ya kutafakari Maandiko na nakushauri na wewe ujaribu kufanya hivyo pia.
Lakini tuna maana gani tunaposema “kutafakari”? hapa hatuzungumzii kumwaga kila kitu katika akili zetu tunachofikiri (jambo ambalo hata hivyo haliwezekani), lakini tuna maana ya kujaza akili yetu na neno la Mungu kwa kulifikiria kwa makini na kwa undani, huku tukimwomba Mungu atupe ufahamu katika jambo hili.
Hapa nina maswali kadhaa ambayo unaweza kujiuliza katika aya yoyote ili uweze kuingia ndani kwa kina na kupata uzima.
- Je kuna dhambi ya kuacha?:
- Je kuna ahadi ya kuidai?
- Je kuna mfano wa kuiga?
- Je kuna kosa la kuepuka?
- Je kuna jambo jipya kuhusu Kristo au Roho Mtakatifu?
Jaribu kukumbuka maneno haya kwa njia rahisi jinsi utakavyoweza na pengine maswali yafuatayo hapa chini Yanaweza kukusaidia zaidi:
- Ni jambo gani ambalo nililipenda au sikulipenda katika aya hii?
- Aya hii inanifundisha nini kuhusu Mungu?
- Aya hii inanifundisha nini kuhusu mimi mwenyewe na wengine?
- Je, kuna lolote katika aya hii nisilolielewa na ningehitaji ufafanuzi?
- Mungu anasema nini na mimi kuhusu aya hii?
Hapa kuna maswali mengine,
- Aya hii inanifundisha nini mimi kuhusu Mungu?
- Aya hii inanifundisha nini kuhusu mimi na mahusiano?
- Aya hii inanifundisha nini kuhusu wokovu na kumwishia Mungu?
- Aya hii inanifundisha nini kuhusu vita ya kiroho?
Wakati wa kutafakari na kujiuliza maswali haya, watu wengi wamegundua kwamba inasaidia sana kukariri aya kisha kutafakari juu ya kila neno lililoko kwenye aya husika. Kwa mfano, katika Wagalatia 2:20, Paulo anasema,
Nimesulubiwa pamoja na Kristo ila si mimi ninayeishi, bali ni Kristo anaishi ndani yangu. Kwa hiyo uhai nilio nao katika mwili, ni kwa sababu ya uaminifu wa Mwana wa Mungu, aliyenipenda akayatoa maisha yake kwa ajili yangu.
Namna ya kuanza kutafakari mstari huu, baada ya kuisoma aya na muktadha wake mara kadhaa, ni kusisitiza kila neno ili uweze kupata ujumbe katika hiyo aya mara kadhaa. Kisha, katika hali ya maombi fupisha hiyo aya kwa maneno yako mwenyewe na kumwomba Mungu akupe ufunuo juu ya umuhimu wake kwako na kwa wengine. Hakikisha ufupisho wako unakubaliana na mstari huo katika muktadha wake. Hili linawezekana pia kwa kusoma ule muktadha tena kwa kulinganisha na aya nyingine za Paulo na zilizoko katika Biblia.
Ukishafanya haya na hakika zinazofuata, unaweza kumsaidia mtu mwingine kutafakari pia. Katika mazungumzo yanayofuata nitaorodhesha mstari unaohusiana na uhakika na kisha kukushirikisha tafakari fupi na rahisi katika aya husika. Lengo hapa ni kumtia moyo mwamini mpya.
Masomo kuhusu Uhakika
Roho mwenyewe hushuhudia pamoja na roho zetu kuwa sisi tu wana wa Mungu (Rum. 8:16)
Uhakika wa Wokovu – 1 Yoh 5:11-12
4Na huku ndiko kushinda kuushindako ulimwengu, hiyo imani yetu. Mwenye kushinda ulimwengu ni nani, isipokuwa ni yeye aaminiye ya kwamba Yesu ni Mwana wa Mungu? Huyu ndiye aliyekuja kwa maji na damu, Yesu Kristo; si katika maji tu bali katika maji na katika damu. Naye Roho ndiye ashuhudiaye, kwa sababu Roho ndiye kweli. Kwa maana wako watatu washuhudiao, Roho na maji na damu, na hawa watatu hupatana kwa habari moja. Tukiupokea ushuhuda wa watu, ushuhuda wa Mungu ni mkuu zaidi, kwa maana huu ndio ushuhuda wa Mungu kwamba amemshuhudia Mwanawe. [Yeye amwaminiye Mwana wa Mungu anao huo ushuhuda ndani yake. Asiyemwamini Mungu amemfanya kuwa mwongo kwa kuwa hakuuamini huo ushuhuda ambao Mungu amemshuhudia Mwanawe.] Na huu ndio ushuhuda kwamba Mungu alitupa uzima wa milele; na uzima huu umo katika Mwanawe. Aliye naye Mwana anao huo uzima, asiye naye Mwana wa Mungu hana huo uzima. Nimewaandikia ninyi mambo haya, ili mjue ya kuwa mna uzima wa milele, ninyi mnaoliamini jina la Mwana wa Mungu.
Mazingira: Yohana aliandika waraka huu kukabiliana na walimu wa uongo ambao walifundisha kwamba Kristo hakuwa mwanadamu kweli, lakini alionekana tu hivyo. Tatizo hapa ni kwamba, kama hakuwa kweli mwanadamu asingeweza kufa kwa ajili ya dhambi zetu, yaani, kufa kwa ajili yetu. Lakini ubatizo (maji) wake na kifo (damu yake) pamoja na Roho Mtakatifu—hawa wote wanaonyesha kuwa alikuwa mwanadamu kweli (na Mungu kweli) na kwamba alikufa kwa ajili ya dhambi zetu.
Mafundisho: Yohana ana uhakika juu ya uzima wa milele kwa ajili yetu; hana wasiwasi wala mashaka na anasema kwamba huu ni ushuhuda wa Mungu mwenyewe. Angalia hapa kwamba ni uzima ambao Mungu ametupa na kwamba uzima huu unahusu kuwa na Yesu moyoni. Hakuna eneo la katikati. Ni ama mtu awe na Mwana ili awe na uzima au mtu asiwe na Mwana na akose uzima. Tunapaswa pia kukumbuka kwamba uzima unapokelewa kwa kuamini na sio kwa matendo mema (Warumi 4:1-8; Waefeso 2:8-9). Mwisho, angalia uhusiano kati ya Yohana kuwaandikia na wao kujua kuwa wana uzima wa milele (mst. 13): kwa ajili yetu, tunapaswa kukumbuka kwamba uhakika wa wokovu huja kimsingi kupitia katika kumsikiliza Mungu katika Maandiko kwa jinsi Roho wake anavyoweka neno lake katika mioyo yetu.
Uhakika wa Msamaha—1Yohana 1:9
1:5 Na hii ndiyo habari tuliyoisikia kwake, na kuihubiri kwenu, ya kwamba Mungu ni nuru, wala giza lolote hamna ndani yake. 1:6Tukisema kwamba twashirikiana naye, tena tukienenda gizani, twasema uongo, wala hatuifanyi iliyo kweli. 1:7Bali tukienenda nuruni, kama yeye alivyo katika nuru, twashirikiana sisi kwa sisi, na damu yake Yesu, Mwana wake, yatusafisha dhambi yote. 1:8Tukisema kwamba hatuna hatia ya dhambi, tunajidanganya wenyewe, wala kweli haimo ndani mwetu. 1:9Lakini tukiziungama dhambi zetu, Yeye ni mwaminifu na wa haki hata atuondolee dhambi zetu, na kutusafisha na udhalimu wote. 1:10Tukisema kwamba hatukutenda dhambi, twamfanya yeye kuwa mwongo wala neno lake halimo ndani mwetu. 2:1(Watoto wangu wadogo, nawaandikia haya ili kwamba msitende dhambi.) Na kama mtu akitenda dhambi tunaye Mwombezi kwa Baba, Yesu Kristo mwenye haki, 2:2naye ndiye kipatanisho kwa dhambi zetu; wala si kwa dhambi zetu tu, bali na kwa dhambi za ulimwengu wote.
Mazingira: Kuna uhusiano gani kati ya madai yetu kuwa tunamjua Mungu na jinsi tunavyoishi? Ni nini tunachokifanya tunapotenda dhambi? Haya ni baadhi tu ya maswali ya msingi ambayo Yohana alikuwa akijaribu kuyajibu hapa katika 1 Yohana 1:5-2:2
Mafundisho: Yohana anaposema kuwa Mungu ni nuru, hapa anaangazia usafi wa Mungu wa maadili na utakatifu. Sisi kama Wakristo tunapaswa kulielewa hili ili tuweze kufahamu uhusiano uliopo kati ya kudai kuwa tunamjua Mungu na jinsi tunavyoishi. Kwa bahati mbaya, utamaduni wa kizazi kipya ambao tunaishi hauoni uhusiano hasa kati ya hali ya kiroho na namna tunavyoishi ambapo upendo ndicho kipimo. Wakati fulani nilikuwa na mwanamke fulani katika kikundi chetu cha kujifunza Biblia ambaye alitangaza kuwa anamjua Kristo, lakini aliendelea kufanya zinaa na dhambi zingine. Huenda alitudanganya kwa kitambo, ingawa baadaye tulimgundua, lakini kwa hakika hakumdanganya Bwana. Kwa maisha yake alidanganya kwa kile alichokuwa akikisema. Tunapaswa kutambua kwamba, kama tunamjua Mungu, tutaonyesha ushahidi wake katika maisha yetu. Kwa upande mwingine, kama tunadai kuwa tunamjua Mungu halafu tunaishi kama Shetani, hapa tena tunadangaya kile tunachokisema. Kristo ndiye mfano wa utakatifu ambao tunapaswa kufuata.
Jambo jingine tunaloliona katika 1 Yoh. 1:5-2:2 ni kwamba hakuna mahali katika maisha haya ya Kikristo ambapo kuna ukamilifu kabisa. Mtu yeyote anayedai kuwa mkamilifu bila dhambi yoyote, Yohana anatuambia kuwa anajidanganya, na hana kweli ndani yake na anapotosha ukweli wa Mungu. Hakuna mtu miongoni mwetu atakayekuwa mkamilifu hadi tutakapotukuzwa (linganisha na 1 Yoh. 3:2-3). Kwa kweli hata tunapokuwa katika ushirika wa sisi kwa sisi, bado tunaihitaji damu ya Yesu (Roho anatumia manufaa ya kifo cha Yesu) ili kuondoa dhambi zetu.
Kwa hiyo sisi kama Wakristo, tunaishi katika changamoto ya kutaka kumpendeza Mungu na mara nyingine kumhuzunisha tunapotenda dhambi. Hivi tunaishije ili kukabili dhambi yetu? Je huwa tunatafuta vitabu kwa ajili ya msaada binafsi? Je tatizo letu ni kukosa maarifa tu? Je tunajificha chini ya mkeka? Au tunasema, “Ah, mimi ndivyo nilivyo tu?” au “Wakati ule nilibanwa, n.k.”? Yohana anasema tunapaswa kuziungama dhambi zetu, yaani, tuziungame dhambi zile ambazo hazionyeshi kuwa tunahusiana vizuri na Mungu “ambaye ni nuru” na ambaye ndani yake “hakuna giza.”
Yohana pia anasema anawaandikia watu wa Mungu ili kwamba wasitende dhambi (2:1). Hapa tena kuna uhusiano kati ya neno la Mungu lililoandikwa na maisha ya kiroho na ukuaji wa Wakristo. Hili ni lazima tulikumbuke. Waraka huu usingewafaa wasomaji wake, yaani, Roho hangeweza kuutumia kama njia ya neema, kama wangeshindwa kusoma, kuutafakari kwa makini, kuelewa, na kuutendea kazi.
Angalia kinachotokea tunapoungama dhambi zetu: zinasamehewa na sisi tunatakaswa, yaani, dhamiri na fikra zetu zinatakaswa na kuwekwa huru. Hii ndiyo namna ya kushughulikia dhambi zetu na hii ndiyo namna ambayo Mungu hufanya sisi tunapofanya sehemu yetu.
Mwisho, mara zote husianisha msamaha na kila manufaa ya kiroho kwa Kristo na kazi yake msalabani. Yohana amefanya hivyo na sisi tunapaswa kufanya hivyo. Tuko katika uhusiano ambao umejengwa katika neema ya Mungu na sio nguvu zetu.
Uhakika wa Maombi Yaliyojibiwa—Yohana 16:24
16:19Yesu aliweza kuona kwamba walitaka kumuuliza juu ya mambo haya, akawaambia, “Ndilo mnaloulizana, ya kuwa nalisema, bado kitambo kidogo nanyi hamnioni, na tena bado kitambo kidogo nanyi mtaniona?” 16:20Amin, amin, nawaambia, Ninyi mtalia na kuomboleza, bali ulimwengu utafurahi; ninyi mtahuzunishwa, lakini huzuni yenu itageuka kuwa furaha. 16:21Mwanamke azaapo, yuna huzuni kwa kuwa saa yake imefika; lakini akiisha kuzaa mwana, haikumbuki tena ile dhiki, kwa sababu ya furaha ya kuzaliwa mtu ulimwenguni. 16:22Basi ninyi hivi sasa mna huzuni; lakini mimi nitawaona tena; na mioyo yenu itafurahi, na furaha yenu hakuna awaondoleaye. 16:23Tena siku ile hamtauliza neno lolote. Amin, amin, nawaambia, Mkimwomba Baba neno lolote atawapa kwa jina langu. 16:24Hata sasa hamkuomba neno kwa jina langu; Ombeni nanyi mtapata; furaha yenu iwe timilifu. 16:25 “Hayo nimesema nanyi kwa mithali; saa yaja ambapo sitasema nanyi tena kwa Mithali, lakini nitawapa waziwazi habari ya Baba. 16:26Na siku ile mtaomba kwa jina langu, wala siwaambii ya kwamba mimi nitawaombea kwa Baba; 16:27kwa maana Baba mwenyewe awapenda kwa kuwa ninyi mmenipenda mimi, na kusadiki ya kwamba mimi nalitoka kwa Baba. 16:28Nalitoka kwa Baba, nami nimekuja hapa ulimwenguni; tena nauacha ulimwengu; na kwenda kwa Baba.” 16:29Basi wanafunzi wake wakasema, Tazama sasa wasema waziwazi, wala huneni mithali yoyote! 16:30Sasa tumejua ya kuwa wewe wafahamu mambo yote, wala huna haja ya mtu akuulize; kwa hiyo twasadiki ya kwamba ulitoka kwa Mungu.”
Mazingira: Yesu anakwenda kwa Baba, yaani, wakati wa kutukuzwa kwake kwa njia ya kufa, kufufuka na kupaa umewadia. Atawaacha wanafunzi. Hata hivyo, anawahakikishia wanafunzi wake juu ya uwepo wake kwa njia ya Roho Mtakatifu ambaye baadaye angemtuma kwao (linganisha Yohana 14:26; 15:26; 16:13-14; Matendo 2). Hata hivyo, wanafunzi wana maswali mengi ya kumwuliza. Lakini anawaambia kwamba wanaweza kuuliza kwa jina lake, yaani kwa msingi wa mamlaka na uhusiano wake na Baba. Kwa maneno mengine, wamempenda Mwana wa Baba kiasi kwamba wanaweza kwenda kwa Baba kupitia Mwanawe na Baba atayapokea. Wanaweza kumwomba Baba kwa jina la Mwana, na Baba atajibu maombi yao.
Mafundisho: Angalia mambo matatu kuhusu maombi katika Yn. 16:24. Kwanza, kuna uhakika kwamba tukienda kupitia kwa Mwana (kwa kutambua kuwa yeye ni nani na nafasi yake) tutapokea (I Yoh. 5:14-15). Pili, kutakuwa na furaha kuu inayoambatana na Mungu kujibu maombi yetu, hasa yale maombi yanayoomba kumjua Mungu vizuri zaidi. Tatu, kama Wakristo tunapaswa kutambua kwamba tunakuja kwa Baba, kupitia kwa Mwana, kwa nguvu ya Roho. Maombi ni njia kuu ya kuhusiana na Utatu wa Mungu.
Uhakika wa Kuongozwa—Mithali 3:5-6
3:5Mtumaini Bwana kwa moyo wako wote, wala usizitegemee akili zako mwenyewe; 6katika njia zako zote mkiri yeye, naye atanyoosha mapito yako.
Mazingira: Hakuna mazingira ya ajabu sana katika Mithali 3:5-6 ingawa Mithali 3:1-12 inasisitiza kweli na unyenyekevu, pamoja na kumtumaini na kumheshimu Mungu. Sehemu hii (Mithali 3:1-12) ni sehemu ya kifungu kikubwa zaidi cha Mithali 1 hadi 9., ambapo hekima hudhihirishwa na kuishi katika maadili safi na utauwa, kwa upande mmoja, na kujihadhari na mambo kama uzinzi, tamaa, maisha machafu kwa upande mwingine. Mithali ni misemo “yenye hekima” ambayo kwa kawaida huwa ni kweli. Misemo mingine husema moja kwa moja kile kilicho kweli kabisa ilhali zilizo nyingi husema kile kilicho kweli katika mahusiano ya kibinadamu. Kwa sehemu kubwa hazichukuliwi kuwa kauli za dhati, isipokuwa pale tu ambapo imeelezwa hivyo. Kwa mfano, Mithali 12:24, “Mkono wa mwenye bidii utatawala; Bali mvivu atalipishwa kodi.” Hii kwa jumla ni kweli, lakini sio kwamba ni kweli mara zote. Kuna watu wavivu wanawekwa kwenye utawala na wengine wenye bidii wanatawaliwa na watu wavivu.
Hata hivyo, katika Mithali 3:5-6 mkazo uko katika kumtumaini Mungu na ahadi ni kwamba “atanyoosha mapito yako”. Kama tukichukulia kwamba “atanyoosha mapito yangu” ina maana kwamba Mungu atanipa maisha makamilifu ambayo sitakaa nikutane na mambo magumu, basi hii itakuwa sio sawa; hata hivyo, kwa kusema ukweli, itakuwa sio tafsiri sahihi. Lakini tukielewa kwamba, “atanyoosha mapito yangu” ina maana ya, “atakuongoza kwenye maisha yanayompendeza, kwenye maadili na tabia njema,” basi hii Mithali itakuwa ni sawa. Mungu mara zote atafanya hivi kwa wale wanaoweka tumaini lao kwake kabisa.
Kwa hiyo ngoja nisisitize mambo machache kutoka katika Mithali hii. Kwanza, kumtumaini Mungu ni jambo la msingi katika kuwaongoza watu ambalo Mungu huwapa watu wake. Tunapaswa kudhamiria kumtumaini Mungu kwa ajili ya kupata uongozi wake, kwamba tunataka au la. Hata hivyo, yeye ndiye Mwenye mipango yote. Pili, hatupaswi kumwamini kwa sehemu tu ya moyo, lakini kwa moyo wetu wote, yaani, kwa nguvu zetu zote! Mungu hatatoa uongozi kwa watu wanaocheza-cheza naye.
Tatu, Tumeambiwa “tusizitegemee akili zetu wenyewe.” Watu wengine hufikiri kwamba hii ina maana kwamba Wakristo hawatakiwi kufikiri, ili wasizitegemee akili zao. Sio hivyo kabisa! (Watu hao wanasahau kwamba ni Bwana aliyewapa hizo akili!) Anachomaanisha Sulemani hapa ni kwamba tusizitegemee akili za kibinadamu na uelewa wenye dhambi wa jinsi ya kuishi, yaani hali ya kutokuamini, kana kwamba Mungu hayupo. Akili zetu wenyewe zinasema, “unastahili hiki na kile,” “una haki zako,” “dai haki yako upewe,” “ni sawa kumdanganya mkeo,” “fursa haiji mara mbili, kwa hiyo anayetokea tu, nenda naye, usizubae n.k.” La hasha, hatupaswi kuzitegemea akili zinazofikiri kwa namna hiyo, bali tuzitegemee amri, maagizo na hekima ya Mungu. Tunajua kwamba Kristo alifanyika mtumishi na akafa kwa ajili yetu (Mk. 10:45), kwa hiyo sisi nasi tunapaswa kuyatoa maisha yetu (kwa hekima) kwa ajili ya wengine. Hii ndiyo maana ya kusema “katika njia zako zote mkiri.” Kumkiri Mungu katika njia zetu zote ni kinyume na kuzitegemea akili zetu wenyewe; inahusisha kumtii Mungu katika maeneo yote ya maisha yetu. Hii ndio sababu inahusisha kumtumaini Mungu kabisa.
Uhakika wa Msaada katka Majaribu—1 Wakorintho 10:13
10:1Kwa maana ndugu zangu, sipendi mkose kufahamu ya kuwa baba zetu walikuwa wote chini ya wingu; wote wakapita kati ya bahari; 10:2wote wakabatizwa wawe wa Musa katika wingu na katika bahari; 10:3wote wakala chakula kilekile cha roho; 10:4wote wakanywa kinywaji kilekile cha roho; kwa maana waliunywea mwamba wa roho uliowafuata; na mwamba ule ulikuwa ni Kristo. 10:5Lakini wengi sana katika wao Mungu hakupendezwa nao; maana waliangamizwa jangwani. 10:6Basi mambo hayo yalikuwa ni mifano kwetu, kusudi sisi tusiwe watu wa kutamani mabaya, kama wale nao walivyotamani. 10:7Wala msiwe waabudu sanamu, kama wengine wao walivyokuwa; kama ilivyoandikwa, “Watu waliketi kula na kunywa, kisha wakasimama wacheze.” 10:8Wala msifanye uasherati, kama wengine wao walivyofanya, wakaanguka siku moja watu ishirini na tatu elfu. 10:9Wala tusimjaribu Bwana, kama wengine wao walivyomjaribu, wakaharibiwa na nyoka. 10:10Wala msinung’unike, kama wengine wao walivyonung’unika, wakaharibiwa na mharabu. 10:11Basi mambo hayo yaliwapata wao kwa jinsi ya mifano, yakaandikwa ili kutuonya sisi, tuliofikiliwa na miisho ya zamani. 10:12Kwa hiyo anayejidhania kuwa amesimama na aangalie asianguke. 10:13Jaribu halikuwapata ninyi, isipokuwa lililo kawaida ya wanadamu; ila Mungu ni mwaminifu; ambaye hatawaacha mjaribiwe kupita mwezavyo; lakini pamoja na lile jaribu atafanya na mlango wa kutokea, ili mwezi kustahimili.
Mazingira: Wakorintho walikuwa ni kanisa lililokuwa limesheheni nguvu za kiroho, mamlaka na uhuru binafsi. Kwa kweli waling’aa waliangalia haki zao, kiasi kwamba walikuwa wakiutumia uhuru wa Mkristo wa kweli kiasi kwamba walikuwa wakileta huzuni kubwa kwa Wakristo wengine na kuhatarisha maisha yao ya kiroho pia. Baadhi ya Wakristo walikuwa wakila katika mahekalu ya sanamu kwa kuwa walijua kuwa kitu kama sanamu hakikuwepo. Lakini Paulo anawaambia, kwanza kabisa wako kwenye hatari ya kumkasirisha Bwana, na pili, wanajeruhi dhamiri za Wakristo wengine ambao wanaongozwa kwenda kwenye mahekalu ya sanamu kula lakini hawaelewi kitu (yaani, hakuna kitu kama sanamu) kama jinsi wao wanavyofanya.
Aya hii inaanzia 8:1 na inaenda hadi mwishoni mwa 10:33. Jambo analolisema Paulo hapa ni kwamba uhuru ni mzuri kama ukiongozwa na upendo, lakini unaharibu watu wanaodai kuwa wako huru na wengine kwa kuwa hufanyika katika ubinafsi. Tatizo hapa ni kwamba tunajaribiwa kufanya mambo kwa namna zetu na sio kwa namna ya Mungu. Hatupaswi kufikiri hata mara moja kwamba kwa kuwa tumeokoka basi tunaweza kutenda dhambi (kwa kisingizio cha kuwa huru) na dhambi isikae. Ingawa hatupotezi karama ya Mungu ya uzima wa milele, tunaweza kuyaharibu kabisa maisha yetu (na ya wengine pia). Tunapaswa kukumbuka kwamba tunapojaribiwa, Mungu hufanya mlango wa kutokea, lakini hii haina maana kwamba atatusaidia tu hata pale tunapojiingiza kwenye dhambi kwa makusudi kwa kujua.
Mafundisho: Katika I Wakorintho 10:1-4 Paulo anawakumbukusha mambo mazuri Waisraeli waliyoyapata. Sisi kama Wakristo pia tuna mambo yetu mazuri. Katika I Wakorintho 10:5-10, licha ya hayo mambo mazuri ya Waisraeli, Paulo anawakumbusha jambo Mungu alilofanya kutokana na uasi wao kule jangwani. Matokeo yake yalikuwa mabaya sana. Kisha katika 10:11-12, Paulo anawaambia hawa Wakristo wakaidi kwamba kilichowatokea Israeli ni mfano kwa Wakristo na kichukuliwe hivyo. Kwa kifupi Wakorintho walionywa kwa upendo na ukali pia na, kwa kweli ndivyo wengi walivyo leo. Tusimchukulie Mungu kama “kitu chepesi tu.” Tunapaswa kuwa na heshima kuu kwa ajili ya utakatifu na kujitunza, katika namna ya Kikristo. Sasa ni katika mazingira haya Paulo anazungumza kuhusu majaribu katika 10:13.
Mawazo mengi hujitokeza tunavyopitia kifungu hiki cha 1 Wakorintho 10:13. Kwanza jambo hili linakutana na uzoefu wetu juu ya majaribu kwa nyakati fulanifulani. Huwa inatokea kwa ghafla na inauma. Lakini tunapaswa kutambua kwamba haya majaribu huwa ni “ya kawaida” kama yalivyo kwa wanadamu walioanguka kwa ujumla. Hii haina maana kwamba kila mtu anakabiliwa na majaribu ya aina moja, lakini ni kwamba majaribu huwa ni ya kawaida kwa mwanadamu katika hali yake ya kuanguka katikati ya ulimwengu ulioanguka. Hii ina maana kwamba haya majaribu, pamoja na msaada wenye uaminifu wa Mungu yanaweza kushindwa. Hata hivyo, kutarajia msaada wa Mungu na huku unafanya dhambi na uovu kwa makusudi, kama vile kula chakula katika hekalu la masanamu, ni suala jingine gumu. Kama walivyokuwa wale Waisraeli waliotutangulia, kama tukijihusisha na dhambi hiyo, tunaweza kutarajia adhabu kali tu.
Paulo ni mwepesi kuweka wazi kwamba Mungu ni mwaminifu kutusaidia katika jaribu lolote, na pia anataja hapa namna ambayo Mungu hutuletea huo msaada, yaani kwa kutufanyia “mlango wa kutokea.” Neno hili la “kufanya mlango wa kutokea” ina maana ya “kumaliza hilo jaribu.” Kwa hiyo kuna kipindi maalum cha muda ambao majaribu ambayo Mungu anayaleta yatakaa kwa wakati wake, wakati huo akitusaidia kustahimili (yaani, Mungu ni mwaminifu). Majaribu haya yamekusudiwa yatufundishe kuishi katika namna ambayo itampa Mungu heshima (Yakobo 1:3-5).
Hitimisho
Kuna matumaini kwamba tafakari hizi zitawasukuma wengine kusoma Biblia, kuzitafakari kweli zake, na kupata msaada, maelekezo, ujasiri na maono kwa ajili ya kila siku. Kama umepitia aya hizi, na kujaribu kuziweka katika kumbukumbu, zitamsaidia mtu kufanya hivyo-hivyo. Biblia iliandikwa kwa ajili ya kutuelekeza: “Kwa kuwa yote yaliyotangulia kuandikwa yaliandikwa ili kutufundisha sisi; ili kwa saburi na faraja ya maandiko tupate kuwa na Tumaini”(Warumi 15:4).
Imeandikwa na Greg Herrick na kutafsiriwa kwa Kiswahili na Emmanuel Lyatuu
Greg Herrick anaishi Calgary Alberta, Canada pamoja na mkewe na watoto 4. Ana mzigo wa kufundisha na kulea wengine.
Ni Mchungaji na Ana shahada ya Th.M na PhD kutoka Dallas Theological Seminary
Related Topics: Assurance
Somo 5: Dhambi Na Wokovu
Related Media“Tunaamini kwamba wokovu ni zawadi ya Mungu na mwanadamu huipokea kwa imani binafsi katika Yesu Kristo na kujitoa ili kusamehewa dhambi. Tunaamini kwamba mwanadamu huhesabiwa haki kwa neema kwa imani na si kwa matendo (Matendo 13:38-39, Warumi 6:23, Waefeso 2:8-10). Tunaamini kwamba waamini wote wa kweli, wakishaokolewa, huhifadhiwa salama milele (Warumi 8:1, 38-39; Yohana 10:27-30).”
Wokovu ni neno rahisi ambalo linajumuisha dhana nyingi—dhana ambazo haziwezi kueleweka kikamilifu kwa akili ya kawaida. Je, wokovu ni kwa ajili tu ya kuikimbia jehanamu? Je, ni bima ya maisha? Je, ni jambo ambalo Mungu alihitaji kulifikiria wakati Adamu na Hawa walipomwasi? La hasha, Maandiko yanatufundisha kwamba mungu aliupanga wokovu wetu kabla ya msingi wa ulimwengu, kwa sababu kwa kuwa anajua mambo yote, alijua kwamba mwanadamu atauhitaji sana.
Hitaji la Mwanadamu
- Kifo cha Kiroho-kutengwa na Mungu (walijificha na waliogopa)
- Kifo cha kimwili
- Asili ya dhambi iliyorithiwa na wazao wao wote.
Asili ya mwanadamu iliharibika au kupoteza thamani:
Fikra: 2 Wakorintho 4:4, Warumi 1:28
Maamuzi: Warumi 1:28
Dhamiri: 1 Timotheo 4:2
Moyo: Waefeso 4:18
Hali nzima ya mtu: Warumi 1:18-3:20
“Hali nzima ya mtu ina maana kwamba uharibifu wa dhambi unaenezwa kwa watu wote na inaenea katika maeneo yote kiasi kwamba hakuna kitu katika mwanadamu wa kawaida ambacho kinaweza kumfanya akubalike mbele za macho ya Mungu.” –Charles Ryrie
Mapaji ya Mungu
Ahadi na Picha
Kwa karne zote ambazo Agano la Kale lilipitia Mungu alitoa ahadi na mifano au picha za Mwokozi ambaye atamtoa baadaye kwa ajili ya wokovu wetu. Ahadi ya kwanza ilikuwa ni Mbegu ya mwanamke, ambaye Shetani angemjeruhi lakini mbegu hiyo baadaye ingemwangamiza shetani (Mwanzo 3:15).
Kisha aliwapa picha ya jambo ambalo Mwokozi angelifanya. Mwanzo 3:21: kila mnyama aliyetolewa sadaka katika Agano la Kale alimlenga Yesu Kristo. Kila madhabahu iliulenga msalaba.
Kutimilika kwa Kristo
Yesu Kristo ambaye ni Mungu-Mwanadamu, alikuwa ni Mungu katika mwili wa kibinadamu, ili aweze kuishi maisha yasiyokuwa na dhambi, akamwaga damu yake kwa ajili ya dhambi za watu wote, akafufuka kutoka kwa wafu na kisha kurudi mbinguni kuwa Mwombezi wetu.
Mambo yaliyokamilishwa na Kifo cha Kristo
Mbadala
Kuwa Mbadala ni maana kuu ya Kifo cha Kristo
Anti kwa kiyunani ina maana ya “kukaa badala ya” (Mathayo 20:28, Marko 10:45)
Huper ina maana ya “Kwa faida ya” au “kwa nafasi ya” (2 Wakorintho 5:21, 1 Petro 3:18). Yesu alikuwa Mbadala wetu kwa kuwa alikufa kwa ajili yetu. Alikuwa anatuwakilisha alipowambwa pale msalabani.
Mungu aliupenda ulimwengu kwa upendo ambao unaweza kupimwa kwa uwezo wake usiopimika wa kupenda. Mungu anawapenda viumbe wake kiasi kwamba anatutaka tuunganishwe naye. Alituumba ili tuwe na ushirika Naye. Lakini ushirika huo unashindikana kwa sababu ya dhambi ya mwanadamu. Adhabu yake ni kifo cha kiroho na cha kimwili. Mungu ndiye Mwamuzi aliyeitangaza hiyo adhabu. Tabia ya Mungu ni kwamba hawezi kutenda bila haki yote. Mwanadamu akiwa katika hukumu ya kifo, hana anachoweza kufanya kwa juhudi zake mwenyewe ili kuiepuka hiyo hukumu ya kifo. Kwa hiyo Mungu mwenyewe alikuja kuichukua hiyo adhabu kwa ajili ya mwanadamu wa kiume na wa kike aliyempenda. Yesu Kristo alikuja kwa hiari yake kufa kwa niaba yetu, kwa dhambi zetu na kwa faida yetu. Alichukua adhabu kamilifu kwa ajili ya kifo cha kimwili na kiroho.
Ni kwa nini yeye alikuwa ndiye mbadala mkamilifu?
Mwanadamu—angeweza kufa kwa ajili ya mwanadamu: mwenye thamani ileile, lakini sio kama ya wanyama.
Asiye na dhambi—aliweza kufa kwa ajili ya dhambi, lakini sio dhambi zake.
Mungu asiyepimika—aliweza kufa kwa ajili ya dhambi zisizohesabika.
Je, hii ina maana gani kwangu na kwako? Kama nadaiwa dola 100,000 na sina kitu cha kulipa, na mtu mwingine akanilipia deni langu, mimi sihitaji kulipa tena. Ninakuwa sina deni tena. Kwa kuwa Yesu alinilipia adhabu kwa ajili ya dhambi zangu, sina haja ya kulipia tena adhabu hiyo—kama nikimpokea kama Mbadala wangu na kuachana na mawazo ya kufanya matendo mema ili niweze kukubalika na Mungu.
Ukombozi
Agorazo: Ina maana ya kununua au kulipa bei ya kitu.
Ina maana ya kulipa kile ambacho dhambi yetu ilidai ili sisi tuweze kukombolewa (I Petro 2:1, walimu wa uongo; 1 Wakorintho 6:20, 7:23; Ufunuo 5:9).
Exagorazo: Ina maana ya kununua kutoka sokoni
Wagalatia 3:13, 4:5: Kifo cha Kristo sio tu kwamba kililipa gharama ya dhambi lakini pia kilituondoa kwenye soko la dhambi ili kutupa uhakika kamili kwamba hatutarudishwa tena kwenye utumwa wa dhambi. Hatutauzwa tena kama watumwa wa dhambi.
Lutroo: Kufungua-kuweka huru
Tito 2:14, I Petro 1:18: Ni kuachiliwa na kuwekwa huru katika hali nzima ya kulipiwa. Mafundisho juu ya ukombozi yana maana ya kwamba kwa kumwagwa damu ya Kristo, waamini wamenunuliwa, wametolewa kutoka katika utumwa na kukombolewa.
Je, hii ina maana gani kwangu na kwako leo? Wewe na mimi tumewekwa huru kutoka katika mambo yetu ya zamani, kutoka katika utumwa wa bwana wetu wa zamani, Shetani, kutoka katika namna zetu za dhambi tulizoishi kwazo. Bei iliyolipwa kwa ajili yetu ilinunua uhuru wetu milele kutoka katika soko la watumwa na kamwe hatutakuwa tena jinsi tulivyokuwa zamani. Uhuru huu ndio urithi wangu katika Kristo.
Upatanisho
Kupatanisha ina maana ya kubadilisha kutoka hali ya uadui kwenda kwenye urafiki. Upatanisho kwa njia ya mauti ya Kristo ina maana kwamba hali ya mwanadamu ya kutengwa na Mungu inabadilishwa na sasa mwanadamu anaweza kuokoka (2 Wakorintho 5:19-21). Msingi wa upatanisho wetu ni mauti ya Kristo (Warumi. 5:10-11). Ni lazima tuweke sawa hapa kwamba ni mwanadamu tu ndiye anayebadilishwa. Mungu huwa habadiliki kamwe.
Hili jambo lina maana gani leo? Mungu sio adui yetu. Mungu huwa hakai pale akisubiri kwamba tutengeneze uadui tena. Yeye ni Rafiki yetu. Anatutaka tuuamini huo urafiki. Hawezi kutuachia sisi ambao tumeweka imani yetu katika Kristo Yesu.
Kipatanisho
Neno hili linatokea mara tatu katika matoleo kadhaa ya Biblia: Warumi 3:25; 1 Yohana 2:2, 4:10. Neno hili linajitokeza pia katika hali ya kutenda. Limetafsiriwa kwamba ni “kufanya upatanisho.”
Maana nzuri inaelezea kuwa ni mtu anayeondosha ghadhabu (ya Mungu).
Katika hali ya kitendo inapatikana katika Waebrania 2:17 na Luka 18:13.
Neno Hilasterion katika Kiyunani lilitumika katika nakala za kale za Maandiko kuelezea kiti cha rehema. Kifuniko cha Sanduku la Agano kilitengenezwa kwa dhahabu. Makerubi wawili waliangaliana na kuangalia chini wakikitazama kiti cha rehema. Shekinah, utukufu wa Mungu ulilikalia Sanduku. Kwenye Siku ya Upatanisho, Kuhani Mkuu alinyunyiza damu katika mfuniko kwa ajili ya dhambi za watu. Mungu alipoiona damu, aliachilia rehema badala ya hukumu. Haki yake ilipatikana. Kuleta kipatanisho ilimaanisha kumridhisha Mungu. Ni kwa nini Mungu anataka kusuluhishwa? Mungu amemkasirikia mwanadamu kwa sababu ya dhambi yake (Warumi 1:18, Waefeso 5:6). Damu ya Yesu iliyomwagika ilitupatanisha na Mungu (Warumi 3:25), na kuepusha ghadhabu yake na hili limetuwezesha kupokelewa katika familia yake, sisi ambao tumeweka imani yetu katika Yule aliyempendeza. Ukuta ambao dhambi iliujenga kati ya Mungu na mwanadamu umebomolewa. Upatanisho umefanywa kwa ulimwengu wote (I Yohana 2:2). Kusema kwamba Mungu amepatanishwa na sisi ina maana kuwa ameridhika.
Je, hili lina maana gani kwako na kwangu leo? Hatuhitaji kufikiri jinsi ya kulipia makosa yetu tuliyoyafanya. Nia yetu ya kufanya matendo mema, kutoa sadaka au kujitolea katika mambo mbalimbali sio kumpatanisha Mungu na sisi, lakini ni kwa sababu mioyo yetu imejawa na shukrani. Mungu ameridhika kabisa na upatanisho alioufaya Yesu Kristo.
Kuhesabiwa Haki—kuokolewa kutoka katika adhabu ya dhambi.
Kuhesabiwa Haki: tendo la mara moja tu.
Warumi 3:26, 5:1: Hili ni kama Tamko la ki-mahakama kwamba HAKUNA HATIA. Hakuna uwezekano wa kuhukumiwa huko mbeleni (Warumi 8:1). Hiyo ni nusu tu ya kwanza. Kisha Mungu anatupatia haki ya Kristo. Anatuhesabu kuwa tu wenye haki. Maisha makamilifu ya Kristo na kifo chake kwa ajili ya upatanisho ndio msingi wa kuhesabiwa haki kwa imani pekee. Tunapoamini, yote yaliyo ya Kristo, Mungu huyahesabia kwetu; nasi tunasimama tukiwa hatuna hatia. Hatuhesabiwi haki tu kwa kuwa tunaamini—hii ingefanya imani yetu iwe ndiyo imefanya kazi. Imani ni mkono mtupu ambao unampokea Mwokozi.
Kwa nini ni muhimu kwa sisi kuelewa kuwa ni watu waliohesabiwa haki? Hii haimaanishi kwamba hatuwezi kutenda dhambi tena. Huwa tunatenda dhambi. Na huwa tunakutana na madhara ya dhambi hapa hapa duniani kwa dhambi tulizozifanya. Lakini HAKUNA HUKUMU YA ADHABU MILELE. Jambo hili linapaswa litupe ujasiri katika mahusiano yetu na Mungu. Mungu hawezi kusema uongo. Kama akisema, “Huna hatia” na “Hakuna adhabu,” anasema ukweli na tunaweza kuishika ahadi Yake.
Namsikia Mshitaki akinguruma
Kwa mambo niliyoyafanya
Nayajua na mengine elfu nimefanya
Yehova hakuyaona!
Utakaso—kuokolewa kutoka nguvu ya dhambi
Utakaso: mchakato endelevu
1 Wathesalonike 4:3, 1 Petro 1:16
Kwenye Nafasi: Mwamini ametakaswa katika nafasi yake kwenye familia ya Mungu.
Kwa uzoefu: Kuendelea kutakaswa katika maisha ya kila siku (1 Petro 1:16)
Dhambi haitatutawala kama tutatambua kwamba tunaongozwa na Roho Mtakatifu. Ataendelea kutuweka huru kutoka katika matendo yetu ya nyuma. Atatupa nguvu ya kukataa vishawishi kwa kuwa tumemruhusu atuongoze. Je, unaziona safu zilizoko katika wokovu wetu? Mungu amekwishatengeneza mazingira ambayo yatatuwezesha kuishi maisha yanayompendeza yeye. Mungu tayari ameshatunza dharura yoyote inayoweza kutokea. Kwa hali hii tunaweza kuendelea kukua katika Kristo katika siku zote za maisha yetu.
Kutukuzwa—kuokolewa na uwepo wa dhambi
Kutukuzwa: tendo la mara moja
I Yohana 3:1-3; 1 Wakorintho. 15:35-56: Tutapokea miili yetu ya ufufuo, kama mwili wa Kristo. Hauna asili ya dhambi. Ni vigumu hata kuwaza jinsi miili hiyo ilivyo, tunaweza? Hii ni hali yetu ya baadaye. Ndio maana tunatakiwa kuyaangalia maisha yetu hapa duniani yenye mateso, maumivu, huzuni na majenzi kupitia dirisha ambalo tunauona Umilele. Miaka 30, 40, 50, 60, 70 au 80 hapa duniani ni kitu kidogo sana ukilinganisha na miaka ya milele. Miaka hii Mungu ametupa ili tuitumie kujiandaa kwa ajili ya maisha ya milele. Maamuzi tunayoyafanya hapa, chaguzi na vipaumbele vyote vinabeba sura ya maisha ya baadaye. Tunapaswa kuacha kuishi kana kwamba maisha ya hapa duniani ndio maisha pekee. Sisi tuliompokea Kristo ni watoto wa Mungu, kwa hiyo tunalindwa, Tunapendwa na tumehakikishiwa urithi wa mbinguni.
Kuzaliwa Upya: Kuzaliwa mara ya pili, kuzaliwa na Mungu, Kuzaliwa kwa Roho
Yohana 3:3, 7; 1 Petro 1:3, 23; Yohana 1:13; Tito 3:5: Mara tu tunapomwamini Kristo tunapewa uzima (maisha mapya) wa milele: ambao ni maisha ya Mungu katika moyo wa binadamu. Uzima huu ni wa mara moja na haufutwi wala kurudiwa. Ni kuwa hai kutoka wafu na kupata kwa ubora kabisa maisha na kusudi jipya la kuishi (2 Wakorintho 5:15, 17).
Msamaha wa dhambi
Waefeso 1:7, Yohana 1:29: Msamaha ina maana ya kuondolewa, kama ilivyokuwa kwa kondoo wa kafara kwenye Mambo ya Walawi 16.
Msamaha wa Mungu sio sawa na misamaha yetu. Mungu alijua kwamba sisi hatuwezi kujisikia kukubalika naye au kuwa huru kumtumikia ikiwa ndani yetu tumebeba hatia na hukumu kwa sababu ya dhambi zetu za zamani katika dhamiri zetu. Alijua kwamba dhambi zetu zinapaswa kuondolewa kabisa. Hilo ndilo Yesu alilolifanya kwa kuichukua adhabu yetu. Hii ni kweli na sio kwa ajili ya dhambi tulizozifanya kabla ya kumpokea Kristo, bali kwa ajili ya dhambi tutakazofanya leo na kesho.
Msingi wa Kutakaswa kwa Mwamini
Damu ya Kristo iliyomwagika mara moja tu ndio msingi wa kutakaswa kwetu mara kwa mara kutoka dhambi (1 Yohana 1:7-9). Uhusiano wetu wa kifamilia unashikiliwa na kifo chake; ushirika wetu hurejeshwa kwa kuungama kwetu.
Je, hili lina maana gani kwetu? Hii ina maana kwamba mambo ya kale yalishasamehewa na tunaweza kuendelea kutembea na Mungu kuanzia sasa. Kuungama hapa ina maana ya kukubaliana na Mungu, ya kwamba akisema hii ni dhambi na sisi tunasema hii ni dhambi. Usianze kuitetea: Ooh nilikasirishwa, nilimjibu hivyo kutokana na tabia yake chafu; nina mume asiyejituma n.k Wewe sema, Nilidanganya, Niliiba, Nilimsema vibaya, Nilimjeruhi, Nilikosa upendo. Kiri au ungama jambo kama lilivyo. Kisha Mungu husamehe kwa sababu Yeye ni mwaminifu na wa haki. Mwaminifu maana yake ni kwamba, kwa kuwa alisema, basi atafanya. Wa Haki maana yake ni kwamba kwa kuwa adhabu ililipwa na Mwanaye, atakuwa sio wa haki kutudai tulipe tena. Hili ndilo jambo linalotokea Mungu anapotusamehe dhambi zetu.
Atazitua nyuma yako—Isaya 38:17
Hatazikumbuka—Yeremia 31:34
Ataziweka Mbali nawe—Zaburi 103:12, Mika 7:19
Hizo dhambi hazipo—Isaya 43:25-44:22
Dhamiri imetakaswa—Waebrania 9:14, 10:22
Je, wewe na mimi tunawezaje kuyaona haya? Tunapoziungama dhambi zetu, tunapaswa kuamini kwamba Mungu amesamehe na kututakasa, kisha kwa kuamua tu, tunaupokea msamaha Wake.
Nimemwona Mungu akiwafungua watu kutokana na hatia na aibu ya dhambi zilizopita kwa tendo hili rahisi tu. Hili linaonyeshwa kupitia mwanamke aliyefanya uzinzi mara moja.
Asili ya dhambi imehukumiwa
Warumi 6:1-10, 14: Kifo hakina maana ya kwisha au kumalizika, lakini ni kutenganishwa. Kusulubiwa kwa Mkristo pamoja na Kristo ina maana ya kutengwa na utawala wa dhambi katika maisha yake. Asili ya dhambi haifanyi tena kazi katika maisha yake. Kusulubiwa pamoja na Kristo pia ina maana ya kufufuka pamoja naye kuyaingia maisha mapya. Warumi 6:4: Matendo ya kihistoria ya Kifo cha Kristo na kufufuka vinakuwa sehemu ya historia yetu wakati tunapookoka. Utawala wa asili yetu ya dhambi unaangushwa na kifo cha Kristo nasi tunakuwa huru kuishi maisha yanayompendeza Mungu.
Jambo hili lina maana gani kwetu leo? Mkanda unaotuunganisha sisi na asili ya dhambi unakuwa umekatwa. Sasa tunaweza kukaa chini ya utawala wa Roho Mtakatifu na kumruhusu atengeneze tabia mpya ndani yetu. Nguvu ya dhambi za zamani kama tamaa, wivu, uzinzi, uchoyo, hasira, matusi na mengine—yanaweza kuvunjwa na tukatambua kwamba tumefufuliwa pamoja na Kristo ili tuishi maisha ya ushuhuda mzuri. Tumekuwa viumbe vipya (2 Wakorintho 5:17).
Msingi wa kuondolewa dhambi za Kabla ya Msalaba
Je, ni nini ulikuwa msingi wa msamaha kwa watakatifu wa Agano la Kale? Damu ya wanyama hufunika tu dhambi. Lakini Mwana Kondoo wa Mungu anaondoa dhambi ya ulimwengu. Hakuna kushughulikia dhambi kulikofanikiwa kabla ya msalabani. Kifo cha Kristo ndio msingi wa msamaha katika kila kizazi; imani ni njia tu ya kuufikia. Kitu ambacho hatukijui ni kiasi cha imani kilichokuwa kinahitajika katika Agano la Kale. Lakini kwa kuwa Kristo ni Mwana Kondoo aliyechinjwa kabla ya kuwekwa misingi ya ulimwengu (1 Petro 1:20), katika macho ya Mungu ilikuwa tayari imekwishafanyika, kwa kuwa Mungu haathiriwi wala kufungwa na muda. Hata kama watakatifu wa Agano la Kale hawakuwa na ufunuo mkamilifu ambao sisi tunao sasa, walichukua hatua ya imani kufanya kile ambacho Mungu aliwaagiza kufanya. Walileta dhabihu walizoagizwa na walisamehewa kwa sababu Mungu alijua kwamba angewatolea Mwana Kondoo mkamilifu siku moja.
Kukaliwa na Roho Mtakatifu
Yeye hukaa ndani yetu muda wote ili kutuumbia tabia ya Kristo ndani yetu. Hutupa nguvu za kushinda majaribu. Hulitia nuru Neno la Mungu, hutuongoza katika mapenzi ya Mungu. Tunakaliwa na Mungu Mwenyewe (Waefeso 4:6, Wagalatia 2:20, 1 Wakorintho 6:19, Warumi 8:9).
Kuasilishwa (Adoption)
Wagalatia 4:1-5, Warumi 8:14-17: Kuasilisha mtoto. Katika utamaduni huo, mtoto, kwamba amezaliwa katika familia au la, alipewa haki zote na majukumu ambayo yanamkabili katika familia husika.
Sisi ni watoto tuliozaliwa katika familia ya Mungu na kwa kuwasilishwa sisi ni wana na mabinti tulio na haki zote. Kuasilishwa huku kunatupa hadhi mpya.
Matokeo ya kuwasilishwa ni kukombolewa kutoka utumwani, kutoka dhambi na mwili.
Urithi
Hii ni pamoja na kukamilika katika Kristo (Wakolosai 2:9-10), tukiwa na kila baraka ya kiroho (Waefeso 1:3), na uhakika wa kwenda mbinguni (1 Petro 1:3-5)
Mwisho wa Torati
Warumi 10:4, Wakolosai 2:14: Torati humwonyesha mwanadamu hitaji lake la kumhitaji Kristo (Wagalatia 3:21-24), lakini haiwezi kuhesabiwa haki au kukufanya uwe safi. Sisi tunaishi chini ya sheria ya Kristo (Wagalatia 6:20), au sheria ya Roho (Warumi 8:2). Amri zote Kumi zimerudiwa katika Agano Jipya isipokuwa ile ya Sabato.
Je, hili lina maana gani kwetu? Amri Kumi ziliandikwa katika vibao vya mawe. Sheria ya Kristo Imeandikwa katika mioyo yetu na tunakuwa makini kuhakikisha kwamba tunajifunza Neno na kutii miguso ya Roho Wake.
Torati au Sheria inasihi,
Fanya Hivi ukaishi,
Mikono na Miguu hupewi,
Neno jema yaleta Injili,
Hutugusa turuke angani
Kuna watu ambao wanataka kuturudisha tukae chini ya Torati. Mambo mengine wanayotuambia yanaweza kuwa hayana madhara. Lakini mara tu mtu anapoleta sheria ili apime kiwango cha hali yetu ya kiroho, kama vile kutokula nguruwe au kutokunywa kahawa ni lazima tuwe macho. Baadhi ya mawazo haya hutokana na imani potofu, lakini mengine hutokana na Wakristo wanaotaka kupima kuwa mtu wa kiroho yukoje. Usimruhusu mtu yeyote akuweke chini ya Torati. Kristo aliitimiliza Torati kwa kuitii kikamilifu na kisha akachukua adhabu ya wote walioshindwa kuitii.
Msingi wa hukumu ya Shetani
Wakolosai 2:15, Yohana 12:31, Waebrania 2:14: Hukumu zote anazohukumiwa Shetani msingi wake ni ushindi ambao Kristo aliupata msalabani. Shetani ni adui aliyeshindwa.
Hili lina maana gani kwetu? Kabla ya wokovu, tulimilikiwa na ufalme wa Shetani. Tulipompokea Kristo, Mungu alituhamisha na kutuingiza katika Ufalme wa Mwanawe Mpendwa (Wakolosai 1:13). Alikuja akakaa ndani yetu kwa njia ya Roho Mtakatifu. Aliyeko ndani yetu ni mkuu kuliko Huyo aliyeko katika dunia. Usimfikirie sana Shetani. Wewe elewa tu kwamba una adui ambaye ameshindwa ambaye anajaribu kukushika kisigino ili nawe uwe ni Mkristo aliyeshindwa ambaye hana nguvu ya kumshuhudia Kristo. Tambua hila zake bila kunaswa nazo. Wewe sio mali yake tena.
Kwa kiwango gani?
Thamani au kiwango cha kifo cha Kristo ni kubwa sana na haipimiki. Kilikuwa ni kwa ajili ya watu wote na ni kwa muda wote. Lakini kina maana na thamani tu kwa wale wanaomwamini (Yohana 1:29, 3:17; 2 Wakorintho 5:19; 1 Timotheo. 4:10; 2 Petro. 2:1; 1 Yohana 2:2).
Wokovu unapatikanaje?
Kama mara elfu mbili katika Agano Jipya, wokovu unapatikana katika msingi wa imani katika Bwana Yesu Kristo ambaye alikufa kwa ajili ya dhambi zetu (Yohana. 3:16, 1:12; Matendo 16:31). Wokovu ni karama ya bure. Na inapaswa ipokelewe. Hakikisha kuwa mtu anaelewa kabla ya kumfanyia maombi.
Jadili hatari ya kumshinikiza mtu kwa kumwalika kumpokea Kristo.
Ulinzi wa Nje
Ushahidi:
- Roho Mtakatifu hutuweka katika Mwili wa Kristo—kwa ubatizo (1 Wakorintho 12:13). Hakuna mawazo kwamba tunaweza kuondolewa.
- Roho Mtakatifu humtia muhuri mwamini hadi siku ya ukombozi (Waefeso 1:13; 4:30). Hii ni alama ya umiliki na mamlaka. Kupoteza wokovu kungekuwa na maana ya kuuvunja muhuri kabla ya siku ya ukombozi.
- Roho Mtakatifu ni malipo ya awali au arabuni ambayo tunaipokea katika wokovu wetu (2 Wakorintho 5:5, Waefeso 1:14).
- Ni ahadi ya Yesu (Yohana 10:28-30).
- Warumi 8:28-39 ndiyo inayoshawishi zaidi na ina maelezo.
Maswali ya Kujifunza
Soma Waefeso 1:3-14; Warumi 8:28-30
1. Wokovu wetu ulipangwa lini? Ni nini kusudi la Mungu kwetu sisi tuliompokea Kristo? Ni nini matokeo yake (6, 12, 14)?
Soma Waebrania 9:22, 26-28; 10:11-14
2. Kwa nini sadaka za kuteketezwa zilitolewa? Kwa nini sadaka za wanyama hazikutosha? Kwa nini sadaka ya Kristo ilikuwa ni muhimu?
Soma Mathayo 20:28: Marko 10:45; 1 Petro 3:18
3. Ni nini maana kuu ya Kifo cha Kristo? Andika kwa kifupi kwa kutumia maneno yako mwenyewe kwamba kinamaanisha nini kwako binafsi.
Soma 1 Wakorintho 15:1-4, 12-19
4. Kwa ufupi injili ina maana gani? Kwa nini kufufuka kwa Yesu kulikuwa ni kwa muhimu?
Waefeso 1:19-23; Waebrania 7:23-27
5. Yesu yuko wapi sasa? Ni nini huduma yake ya kimbingu kwetu leo?
Soma 1 Wakorintho 6:20; 1 Petro 1:18-19; Wagalatia 3:13; Tito 2:14
6. Je Kristo alitimiliza nini kwa ajili yetu katika mistari hii? Ni nini kusudi lake kwa ajili ya maisha yetu?
Soma 2 Wakorintho 5:17-21
7. Ni kitu gani kingine kilichotimilizwa kwa ajili yetu?
Soma Wakolosai 1:13-14; I Yohana 1:7; Waebrania 9:14
8. Ni kitu gani kingine kilichotimilizwa kwa ajili yetu? Ni kwa jinsi gani tunaweza kusamehewa dhambi tulizozifanya baada ya kuokoka? Je Mungu anatutaka tuendelee kubeba hatia ya dhambi iliyokwishasamehewa? Kwa nini?
Soma Wafilipi 3:20; 1 Petro 2:5, 9; Yohana 1:12-13; Wagalatia 4:5; 1 Petro 1:4
9. Orodhesha faida nyingine za wokovu wetu ambazo zinapatikana katika aya hizi
Soma Warumi 8:31-39
10. Ni kitu gani ambacho ukikifanya utapoteza uhusiano wako na Mungu? Je, kuna jambo lolote ambalo mtu mwingine anaweza kufanya kwako ili kufuta kila kitu ambacho Kristo amefanya? Una maelezo gani kwa swali hili? Je, hali hii inakufanya ufikiri kuwa ni sawa tu kutenda dhambi kwa vile kuna kusamehewa? Au je, inakuhimiza kumpenda Bwana zaidi na kumtumikia kwa uaminifu zaidi?
Related Topics: Curriculum, Hamartiology (Sin), Soteriology (Salvation)
Meza ya Bwana na Krismasi
Related MediaNilipokuwa nasoma chuoni, nilikuwa na kazi mbili ambazo nilikuwa nazifanya ili kujipatia kipato. Moja ilikuwa ni kufanya kazi katika karakana ya magari, na nyingine ilikuwa ni kuuza barafu kutoka kampuni ya Maziwa, mkabala tu na pale kwenye kazi ya kwanza. Kwa kweli niliuza barafu zilizoganda za maziwa, zenye vijiti na zilizo na chokoleti. Niliendesha kigari kilichofungiwa jokofu kwa nyuma. Nilikuwa nimekaa mbele na milango miwili imefunguliwa, watoto walinifuata kwa hamu na wakati mwingine mbwa wa jirani ambao hawakuwa rafiki sana.
Tatizo lililojitokeza ni kwamba ratiba yangu kule kwenye karakana iligongana na ile kule kwenye kampuni ya maziwa. Kwa kuwa baba yangu hakuwa na ufundi katika magari, alinisaidia kwenda kuuza barafu. Sasa uelewe kwamba baba yangu alikuwa ni Mkurugenzi wa shule ya msingi na pia ni mwalimu. Kwa kweli huu ni unyenyekevu wa pekee kuendesha kile kigari cha barafu na kuzunguka nacho huko mjini, akiwauzia watoto barafu huku akiwafukuza mbwa waliokuwa wakimfuata.
Siku moja naona baba alinyenyekea sana. Mwanamke mmoja alikuja kununua barafu na alipokaribia kile kigari, alimtambua baba yangu. Alishangaa sana na baba naye alimtambua vizuri – alikuwa ni mke wa mjumbe wa bodi ya ile shule. Kwa bahati, baba alimwelewa na haraka alimwambia, “Hivi unaweza ukamsaidia mtoto akiwa chuoni?”
Unaweza ukashangaa kwamba simulizi hii inahusianaje na meza ya Bwana, au kurudi kwa Bwana wetu, ambako huwa tunakusherehekea wakati wa Krismasi. Nadhani nitakuelezea jinsi yanavyohusiana katika mafundisho haya.
Kuna baadhi ya watu wanaoamini kwamba vifaa – yaani mkate na mvinyo (au divai) – tunavyovitumia wakati wa meza ya Bwana, ni zaidi ya vitu tu. Wanaamini kwamba kwa njia fulani ya kimiujiza kwamba mkate na mvinyo hubadilika na kuwa mwili na damu ya Bwana wetu. Najaribu kuwaza kwamba kama sivyo, hivi ni vitu tu vya kawaida vya kutumia. Kwa upande mwingine tunaamini kuwa mkate na mvinyo ni alama tu. Naomba niseme tu kwamba hizi alama ni za muhimu sana na zina maana kubwa, kama tu tukizielewa.
Kimsingi nitajikita kwenye mkate, ambao tunautumia kwenye meza ya Bwana, kwa sababu ninaamini kwamba unawakilisha Bwana wetu kufanyika mwili. Ningependa kukufahamisha namna mbili ambazo ule mkate wa meza ya Bwana ni alama ya kurudi kwa Bwana wetu Yesu Kristo. Kwanza, ni alama ya kwamba Bwana wetu alizaliwa bila dhambi. Hakuna mtu mwingine katika historia mwenye hiyo sifa, hakuna, hata mtu mkubwa kama mfalme Daudi. Ni Daudi ndiye aliyeandika,
Tazama, mimi naliumbwa katika hali ya uovu, mama yangu alinichukua mimba hatiani (Zaburi 51:5).1
Na bado Bwana wetu angeweza kusema.
“Ni nani miongoni mwenu anishuhudiaye ya kuwa nina dhambi? Nami nikisema kweli mbona ninyi hamnisadiki?” (Yohana 8:46, msisitizo ni wa kwangu)
Kuna sababu ya muhimu sana kwamba kwa nini Bwana awe hana dhambi. Mtakumbuka kwamba katika Agano la Kale Wayahudi waliagizwa watoe dhabihu za wanyama wale tu ambao walikuwa “hawana ila wala waa”.
17Bwana akanena na Musa, na kumwambia, 18Nena na Haruni na wanawe, na wana wa Israeli wote, uwaambie, ‘Mtu yeyote wa nyumba ya Israeli, au wageni walio katika Israeli, atakayetoa matoleo yake, kama ni nadhiri zao mmojawapo, au kama ni sadaka yoyote ya hiari, watakayomtolea Bwana kuwa sadaka ya kuteketezwa; 19ili mpate kukubaliwa, mtaleta mume mkamilifu, katika ng’ombe, au katika kondoo, au katika mbuzi. 20Lakini mnyama yeyote aliye na kilema msimtoe; kwa kuwa hatakubaliwa kwa ajili yenu. 21Na mtu awaye yote atakayemtolea Bwana dhabihu katika zaka za amani, ili kuondoa nadhiri, au sadaka ya moyo wa kupenda, katika ng’ombe, au katika kondoo, atakuwa mkamilifu, apate kukubaliwa; pasiwe na kilema ndani yake chochote. 22Kipofu au aliyevunjika mahali, au kiwete, au aliye na vidonda, au aliye na upele, au aliye na kikoko, hamtamtolea Bwana wanyama hao, wala msiwasongeze kwa Bwana kwa njia ya moto juu ya madhabahu.” (Walawi 22:17-22, msisitizo ni wa kwangu)2
Mwana kondoo wa Pasaka alipaswa kuwa hana ila (Kutoka 12:5), na hii ilikuwa ni taswira halisi ya Masihi (Yesu) ambaye alikuwa anakuja baadaye.
18Nanyi mfahamu kwamba mlikombolewa si kwa vitu viharibikavyo, kwa fedha au dhahabu; 19bali kwa damu ya thamani, kama ya mwana-kondoo asiye na ila, asiye na waa, yaani ya Kristo. (1 Petro 1:18-19, msisitizo ni wangu)
Yesu hakuzaliwa akiwa na asili ya dhambi, kama jinsi tulivyokuwa sisi. Alizaliwa akiwa hana dhambi ya aina yoyote. Shetani alijaribu kwa kila njia kumtia Bwana wetu majaribuni ili atende dhambi, lakini alishindwa, na Bwana wetu alimshinda (Mathayo 4:1-11; Luka 4:1-12). Yesu hakuwa na dhambi na ndio maana aliweza kuchukua dhambi yetu mwilini mwake, akabeba adhabu iliyotustahili sisi, na akawa ni wokovu kwa wote watakaomwamini:
4Hakika ameyachukua masikitiko yetu, amejivika huzuni zetu
Lakini tulimdhania ya kuwa amepigwa, amepigwa na Mungu, na kuteswa,
5Bali alijeruhiwa kwa makosa yetu, alichubuliwa kwa maovu yetu;
Adhabu ya amani yetu ilikuwa juu yake, na kwa kupigwa kwake sisi tumepona.
6Sisi sote kama kondoo tumepotea;
Kila mmoja wetu amegeukia njia yake mwenyewe;
Na Bwana ameweka juu yake maovu yetu sisi sote.
7Alionewa lakini alinyenyekea, wala hakufunua kinywa chake;
Kama mwana-kondoo apelekwaye machinjoni, na kama vile kondoo anyamazavyo
Mbele yao wakatao manyoya yake; naam hakufunua kinywa chake.
8Kwa kuonewa na kuhukumiwa aliondolewa;
Na maisha yake ni nani atakayesimulia?
Maana amekatiliwa mbali na nchi ya walio hai;
Alipigwa kwa sababu ya makosa ya watu wangu.
9Wakamfanyia kaburi pamoja na wabaya;
Na pamoja na matajiri katika kufa kwake;
Ingawa hakutenda jeuri, wala hapakuwa na ila kinywa kinywani mwake.
10Lakini Bwana aliridhika kumchubua; amemhuzunisha;
Utakapofanya nafsi yake kuwa dhabihu kwa dhambi,
Ataona uzao wake ataishi siku nyingi,
Na mapenzi ya Bwana yatafanikiwa mkononi mwake;
11Ataona mazao ya taabu ya nafsi yake, na kuridhika.
Kwa maarifa yake mtumishi wangu mwenye haki,
Atawafanya wengi kuwa wenye haki; naye atayachukua maovu yao.
12Kwa hiyo nitamgawia sehemu pamoja na wakuu,
Naye atagawanya nyara pamoja nao walio hodari;
Kwa sababu alimwaga nafsi yake hata kufa,
Akahesabiwa pamoja na wakosao.
Walakini Alichukua dhambi za watu wengi,
Na kuwaombea wakosaji.” (Isaya 53:4-12)
Mtume Paulo analiweka hivi:
17Hata imekuwa, mtu akiwa ndani ya Kristo, amekuwa kiumbe kipya; ya kale yamepita – tazama, yote yamekuwa mapya! 18Lakini vyote pia vyatokana na Mungu, aliyetupatanisha sisi na nafsi yake kwa Kristo, naye alitupa huduma ya upatanisho; 19yaani Mungu alikuwa ndani ya Kristo, akiupatanisha ulimwengu na nafsi yake, asiwahesabie makosa yao; naye ameweka ndani yetu huduma ya upatanisho. 20Basi tu wajumbe kwa ajili ya Kristo, kama kwamba Mungu anasihi kwa vinywa vyetu; twawaomba ninyi kwa ajili ya Kristo mpatanishwe na Mungu. 21Yeye asiyejua dhambi alimfanya kuwa dhambi kwa ajili yetu, ili sisi tupate kuwa haki ya Mungu katika Yeye (2 Wakorintho 5:17-21, msisitizo ni wangu).
Mwandishi wa kitabu cha Waebrania aliandika:
11Lakini Kristo akiisha kuja, aliye Kuhani mkuu wa mambo mema yatakayokuwapo, kwa hema iliyo kubwa na kamilifu zaidi, isiyofanyika kwa mikono, maana yake, isiyo ya ulimwengu huu, 12wala si kwa damu ya mbuzi na ndama, bali kwa damu yake mwenyewe aliingia mara moja tu katika Patakatifu, akiisha kufanya ukombozi wa milele. 13Kwa maana, ikiwa damu ya mbuzi na mafahali na majivu ya ndama ya ng’ombe waliyonyunyiziwa wenye uchafu hutakasa na kuusafisha mwili; 14basi si zaidi damu yake Kristo, ambaye kwamba kwa Roho wa milele alijitoa nafsi yake kwa Mungu kuwa sadaka isiyo na mawaa, itawasafisha dhamiri zenu na matendo mafu, mpate kumwabudu Mungu aliye hai? (Waebrania 9:11-14, msisitizo ni wangu)
Yakobo anatukumbusha kwamba Mungu hawezi kujaribiwa na dhambi. Kwa kuwa Bwana wetu Yesu ni Mungu, hawezi kujaribiwa na dhambi:
Mtu ajaribiwapo asiseme, “Ninajaribiwa ma Mungu,” maana Mungu hawezi kujaribiwa na maovu, wala yeye mwenyewe hamjaribu mtu (Yakobo 1:13, msisitizo ni wa kwangu).
Mtume Petro anasisitiza kuwa Bwana wetu Yesu Kristo hana dhambi, hali iliyomfanya aweze kutufia, akachukua adhabu ya dhambi zetu:
21 Kwa sababu ndio mlioitiwa, maana Kristo naye aliteswa kwa ajili yenu, akawaachia kielelezo, mfuate nyayo zake. 22 Yeye hakutenda dhambi wala hila haikuonekana kinywani mwake. 23 Yeye alipotukana hakurudisha matukano; alipoteswa hakuogofya; bali alijikabidhi kwake yeye ahukumuye kwa haki. 24 Yeye mwenyewe alizichukua dhambi zetu katika mwili wake juu ya mti; ili tukiwa wafu kwa mambo ya dhambi, tuwe hai kwa mambo ya haki; na kwa kupigwa kwake mliponywa. 25 Kwa maana mlikuwa mnapotea kama kondoo; lakini mmemrudia Mchungaji na Mwangalizi wa roho zenu (1 Petro 2:21-25).
Tunaposhiriki Meza ya Bwana, mkate tunaoutumia ni mkate usiotiwa chachu. Hauna hamira kabisa maana hamira ni alama ya dhambi. Katika hili Mtume Paulo aliandika:
6Kujisifu kwenu si kuzuri. Hamjui kwamba chachu kidogo hulichachua donge zima? 7Basi, jisafisheni, mkatoe ile chachu ya kale, mpate kuwa donge jipya, kama vile mlivyo hamkutiwa chachu. Kwa maana Pasaka wetu amekwisha kutolewa kuwa sadaka, yaani, Kristo; 8basi na tuifanye karamu, si kwa chachu ya kale, wala kwa chachu ya uovu na ubaya, bali kwa yasiyochachika, ndio weupe wa moyo na kweli (1 Wakorintho 5:6-8).
Baada ya kusherehekea Pasaka (wakati kondoo wa Pasaka alipochinjwa na kuliwa), Karamu ya Mikate isiyochachwa ilianza na ilidumu kwa wiki moja. Familia za kiyahudi hutafuta katika nyumba yote ili kuona kama kuna hamira au chachu yoyote na kisha kuitoa nje. Dhabihu ya mwana-kondoo wa Pasaka ilikusudiwa kuondoa chachu. Paulo anatumia alama hii anapoelezea uchafu katika maisha ambao ulikuwa ukifanywa—katika kanisa la Korintho. Paulo anawakumbusha wao na sisi kwamba Yesu alikuwa ni Mwana-kondoo wa Pasaka, na kwa kuwa alikwishatolewa, tusiendelee kukumbatia dhambi. Kristo hakuwa na dhambi, na alikufa kwa ajili ya dhambi zetu. Kwa hiyo inatupasa kuondokana na dhambi kwa sababu ya Yesu.
Kutokana na hili tunapaswa kumtambua Masihi (Yesu) anatakiwa awe hana dhambi, ili aweze kufa kwa ajili ya wengine, na sio kufa kwa ajili ya dhambi zake mwenyewe. Kwa njia, hii Mungu anaweza kutusamehe dhambi zetu kwa msingi wa kile Yesu alichofanya kwa ajili yetu. Lakini ni kwa vipi Yesu anaweza kuja ulimwenguni huku bila dhambi, ilhali kila mtu aliyezaliwa alizaliwa na dhambi? Hii ndio maana alizaliwa na bikira. Kusherehekea kwetu Krismasi kunatukumbusha jinsi Yesu alivyoweza kuja humu duniani akiwa Mungu na pia akiwa ni mwanadamu lakini akiwa hana dhambi. Mariamu alikuwa ni mama yake Yesu lakini Yusufu alikuwa sio baba yake. Roho Mtakatifu ndiye aliyemfanya Mariamu kuwa mjamzito. Kuzaliwa na bikira kulimaanisha kuwa Yesu alizaliwa akiwa hana dhambi. Hii ilimaanisha kuwa ni Yeye tu, na ni Yeye pekee ambaye angeweza kuwa Masihi. Aliweza kufa kwa ajili ya dhambi zetu kwa sababu hakuwa na dhambi za kwake.
Tunapoushiriki mkate katika Meza ya Bwana, tunapaswa kukumbuka uzao wa bikira aliozaliwa nao Bwana wetu na kwamba Yesu hakuwa na dhambi. Yeye alikuwa ni “Mwana-kondoo wa Mungu asiye na waa,” na kwa sababu hii, aliweza kufa msalabani, akaimwaga damu yake ya thamani kwa ajili ya dhambi zetu. Bila hali ya kutokuwa na dhambi ya Yesu, ambayo alama yake ni mkate, kifo chake kungekuwa hakina thamani kwetu. Kwa hiyo habari ya Krismas ni muhimu kwa ajili ya wokovu wetu, na kwa Meza ya Bwana, ambayo inasherehekea wokovu ambao Mungu aliutoa kwa ajili yetu ndani ya Yesu.
Mkate ni alama ya kitu kingine, ninavyoamini. Ni alama ya unyenyekevu wa Yesu kuja duniani kama mwanadamu. Sehemu nyingi duniani, mkate ni chakula cha msingi sana. Waisraeli walipokuwa jangwani kwa miaka arobaini, Mungu aliwalisha kwa mana (mkate) na maji. Ndio maana Waisraeli walilalamika kwamba Mungu aliwapa mana ambayo ilikosa ladha na wakatamani kama wangepata kitu kingine ambacho kilikuwa na kadha nzuri zaidi:
4 Kisha mkutano wa wafuasi waliokuwa kati yao, wakashikwa na tamaa; wana wa Israeli nao wakalia tena wakasema, “Ni nani atakayetupa nyama tule? 5 Tunakumbuka samaki tuliokula huko Misri bure; na yale matango, na matikiti, na mboga, na vitumguu, na vitunguu saumu; 6lakini sasa roho zetu zimekauka; hapana kitu chochote; hakuna kitu cha kutumaini isipokuwa hii mana tu! (Hesabu 11:4-6)
Kulipokuwa na njaa kali katika nchi ya Israeli, Mungu alimtuma Eliya kuishi na mjane wa watu wa mataifa akiwa na mwanaye. Eliya aliwaendea wakiwa wanajiandaa kula mlo wao wa mwisho—ambao ni mkate mdogo na maji:
8 Neno la Bwana likanijia kusema, 9 “Ondoka uende Sarepta, ulio mji wa Sidoni, ukae huko. Tazama, nimemwagiza mwanamke mjane wa huko akulishe.” 10 Basi akaondoka, akienda Sarepta; hata alipofika langoni pa mji kumbe! Mwanamke mjane alikuwako akiokota kuni; akamwita akamwambia, “Niletee nakuomba, maji kidogo chomboni nipate kunywa.” 11Alipokuwa akienda kuleta, akamwita akasema, “Niletee, nakuomba, kipande cha mkate mkononi mwako,” 12 Naye akasema, “Kama Bwana, Mungu wako, aishivyo, sina mkate, ila konzi ya unga katika pipa, na mafuta kidogo katika chombo. Nami ninaokota kuni mbili niingie nijipikie nafsi yangu na mwanangu; tuule tukafe.” 13 Eliya akamwambia, “Usiogope; enenda ukafanye kama ulivyosema; lakini unifanyie kwanza mkate mdogo ukaniletee; kisha ujifanyie nafsi yako na mwanao. 14 Kwa kuwa Bwana, Mungu wa Israeli asema hivi, ‘Lile pipa la unga halitapunguka, wala ile chupa ya mafuta haitaisha, hata siku ile Bwana atakapoleta mvua juu ya nchi.’” 15 Basi akienda, akafanya kama alivyosema Eliya; na yeye mwenyewe, na Eliya, na nyumba yake, wakala siku nyingi. 16Lile pipa la unga halikupunguka, wala ile chupa ya mafuta haikuisha, sawasawa na neno la Bwana alilolinena kwa kinywa cha Eliya (1 Wafalme 17:8-16).
Hakuna chakula kilichokuwa rahisi na ambacho kinaweza kuitwa mlo kuliko mkate na maji. Kumbuka kwamba huu ulikuwa ni mkate usiochachwa. Hatuongelei maandazi au kalimati; tunaongelea kitu kama chapati za kusukuma. Ni kwa nini Mungu alichagua mkate – ambacho ni mlo rahisi kuwakilisha kuja kwa Mungu katika mwili wa kibinadamu, katika kutuokoa kutoka katika dhambi zetu? Naamini kwamba mkate ni alama ya unyenyekevu wa Bwana wetu. Isaya aliposema juu ya Masihi anayekuja, alimzungumzia Mtu ambaye hataangaliwa kama binadamu asiye wa kawaida, bali kama Mtu ambaye angepuuzwa kama ambaye sio wa muhimu:
1 Ni nani aliyesadiki habari tuliyoileta? Na mkono wa Bwana amefunuliwa nani? 2 Maana alikuwa mbele zake kama mche mwororo, na kama mzizi katika nchi kavu; yeye hana umbo wala uzuri; na tumwonapo hana uzuri hata tumtamani, 3Alidharauliwa na kukataliwa na watu; mtu wa huzuni nyingi, ajuaye sikitiko; na kama mtu ambaye watu humficha nyuso zao, alidharauliwa wala hatukumhesabu kuwa kitu (Isaya 53:1-3 msisitizo ni wangu).
Mika, aliyehudumu wakati wa Isaya, alisema juu ya mahali pa kuzaliwa Masihi kama sio muhimu:
2 Bali wewe Bethlehemu Efrata, uliye mdogo kuwa miongoni mwa elfu za Yuda; kutoka kwako wewe atanitokea mmoja atakayekuwa mtawala katika Israeli; ambaye matokeo yake yamekuwa tangu zamani za kale, tangu milele. 3 Kwa sababu hiyo atawatoa, hata wakati wa kuzaa kwake aliye na utungu; ndipo hayo mabaki ya nduguze watawarudia wana wa Israeli. 4 Naye atasimama, na kulisha kundi lake kwa nguvu za Bwana, kwa enzi ya jina la Bwana, Mungu wake; nao watakaa; maana sasa atakuwa mkuu hata miisho ya dunia (Mika 5:2-4, mkazo ni wangu).
Yesu alizaliwa katika mji usio maarufu kama Bethlehemu, na sio Yerusalemu. Alipokuwa akikua, Yesu aliishi Nazareth, mji ambao hawatokei watu maarufu:
19 Hata alipofariki Herode, tazama, malaika wa Bwana alimtokea Yusufu katika ndoto huko Misri, 20 akasema, “Ondoka, umchukue mtoto na mamaye, ushike njia kwenda nchi ya Israeli; kwa maana wamekufa walioitafuta roho ya mtoto.” 21 Akaondoka akamchukua mtoto na mamaye, akafika nchi ya Israeli. 22 Lakini aliposikia ya kwamba Arkelao anamiliki huko Uyahudi mahali pa Herode babaye, aliogopa kwenda huko; naye akiisha kuonywa katika ndoto, akasafiri pande za Galilaya, 23 akaenda akakaa katika mji ulioitwa Nazareti; ili litimie neno lililonenwa na manabii, Ataitwa Mnazorayo. (Mathayo 2:19-23, msisitizo ni wangu)
Yesu alipoanza huduma yake hadharani, Filipo alimwona Nathanaeli na kumwambia kuwa wamemwona Masihi. Tatizo lilikuwa kwamba Yesu alikuwa Mnazorayo, na Nathanaeli haikuweza kuamini kwamba Masihi anaweza kutokea sehemu ya kawaida kama hiyo:
44 (Naye Filipo alitokea Bethsaida, ambao ni mji wa Andrea na Petro.) 45 Filipo akamwona Nathanaeli, akamwambia, “Tumemwona yeye aliyeandikiwa na Musa katika torati, na manabii, -- Yesu mwana wa Yusufu, mtu wa Nazareth.” 46 Nathanaeli akamwambia, “Laweza neno jema kutoka Nazareti?” Filipo akamwambia, “Njoo uone” (Yohana 1:44-46, mkazo ni wangu).
Katika maandiko hapa chini kwa Wafilipi, Mtume Paulo anakaza juu ya unyenyekevu wa Bwana wetu kuja duniani:
4 Kila mtu asiangalie mambo yake mwenyewe, bali kila mtu aangalie mambo ya wengine. 5 Iweni na nia iyo hiyo ndani yenu ambayo ilikuwamo pia ndani ya Kristo Yesu; 6 ambaye yeye mwanzo alikuwa yuna namna ya Mungu, naye hakuona kule kuwa sawa na Mungu kuwa ni kitu cha kushikamana nacho; 7 bali alijifanya kuwa hana utukufu, akatwaa namna ya mtumwa, akawa ana mfano wa wanadamu; 8 tena alipoonekana ana umbo kama mwanadamu, alijinyenyekeza akawa mtii hata mauti, naam mauti ya msalaba! (Wafilipi 2:4-8)
Katika maombi yake kama Kuhani mkuu kwenye Yohana 17, Mwana wetu alizungumzia utukufu aliokuwa nao na Baba kule mbinguni kabla ya kuja duniani (hata kabla dunia haijakuwepo).
4Mimi nimekutukuza duniani, hali nimeimaliza ile kazi uliyonipa nifanye. 5 Na sasa, Baba, unitukuze mimi pamoja nawe, kwa utukufu ule niliokuwa nao pamoja nawe kabla ya ulimwengu kuwako. 6 Jina lako nimewadhihirishia watu wale ulionipa katika ulimwengu; walikuwa wako, ukanipa mimi, na neno lako wamelishika. (Yohana 17:4-6 mkazo ni wangu)
Hebu fikiria, Mwana wa Mungu anauacha utukufu wa mbinguni na anakuja kuishi katika hii dunia iliyojazwa na dhambi, anadharauliwa na watu, na hatimaye anasulubiwa kama mhalifu! Krismasi inahusu Mungu Mwana kujinyenyekeza na kuja duniani kama mwanadamu. Alikuja, sio kama tajiri mwenye nguvu, bali kama mtoto katika hali ya umaskini. Unyenyekevu wa mwisho ulikuwa ni mateso na aibu katika mikono ya watu wenye dhambi walipomsulubisha kama mhalifu, mhalifu mbaya kuliko Baraba, mwizi, mchochezi na mwuaji.
Nilianza ujumbe huu kwa kisa cha baba yangu aliyejinyenyekeza hadi kufikia kuendesha kigari cha kuuzia barafu. Alilofanya hili kwa ajili yangu, kwa kuwa mimi ni mtoto wake. Yesu naye alijinyenyekeza kiasi cha kuiacha mbingu na kuja duniani kama mwanadamu – mwanadamu asiye na faida – akafa msalabani Kalvari kama mhalifu, badala yangu. Alilofanya hili kwa ajili yangu mimi na wewe ili tuweze kufanyika watoto Wake. Kwa wakati ule tulikuwa ni maadui zake, lakini akajinyenyekeza, akabeba dhambi zetu, na kufa badala yetu, ili tuweze kupokea msamaha wa dhambi na karama ya uzima wa milele.
Hatuwezi kushiriki meza ya Bwana bila kusherehekea habari ya Krismasi. Kwa hiyo hatusherehekei Krismasi mara moja kwa mwaka, ila ni kila wakati tunaposhiriki Meza ya Bwana.
Tunaposhiriki meza ya Bwana, vifaa vinapitishwa ambavyo ni mkate na kikombe mbele yetu. Ni lazima tuamue kuchukua mkate na kunywe mvinyo. Hizi ni alama tu kwa hiyo inatupasa kuamua kuwa tunaipokea kazi ya Yesu Kristo pale msalabani kwa niaba yetu. Je, tunamwamini Yeye kama mwana wa Mungu aliyekuja duniani katika mwili wa mwanadamu? Je, tunaamini kwamba alizaliwa na bikira kwa kazi ya Roho Mtakatifu, na kwa hiyo hakuchanganyikana na dhambi? Je, tunaamini kwamba, damu aliyoimwaga ilitokana na Mwana wa Mungu asiye na waa wala ila? Je, unakubali kwamba sisi ni wenye dhambi, ambao tumaini letu pekee ni kazi ya Yesu kwenye msalaba wa Kalvari? Ni lazima tumpokee Yeye kabla hatujazipata faida za kile alichokifanya. Natumaini kwamba utakuwa umelifanya hili. Kama bado hujafanya, nakuombea kwamba utalifanya leo na ukigundua furaha ambayo Krismas ilikusudiwa kuileta.
18 Kuzaliwa kwake Yesu Kristo kulikuwa hivi. Mariamu mama yake alipokuwa ameposwa na Yusufu, kabla hawajakaribiana alionekana ana mimba kwa uweza wa Roho Mtakatifu. 19 Naye Yusufu, mumewe, kwa vile alivyokuwa mtu wa haki, asitake kumwaibisha, aliazimu kumwachia kwa siri. 20 Basi alipokuwa akifikiri hayo, tazama, malaika wa Bwana alimtokea katika ndoto, akisema, “Yusufu, mwana wa Daudi, usihofu kumchukua Mariamu mkeo, maana mimba yake ni kwa uwezo wa Roho Mtakatifu. 21 Naye atazaa mwana, nawe utamwita jina lake Yesu, maana, yeye ndiye atakayewaokoa watu wake na dhambi zao.” 22Hayo yote yamekuwa, ili litimie neno lililonenwa na Bwana kwa ujumbe wa nabii akisema, 23 “Tazama bikira atachukua mimba, naye atazaa mwana, nao watamwita jina lake Imanueli;” yaani, “Mungu pamoja nasi.” (Mathayo 1:18-23, msisitizo ni wa kwangu)
© 2020, Biblical Studies Foundation. All Rights Reserved. For copyright and usage details see: https://bible.org/permissions.
1 Nukuu za Maandiko zimetoka Biblia Takatifu (Union Version, 1952)
2 Kwa kulinganisha, Soma Malaki 1:6-8 ambapo watu wa Mungu wanaadhibiwa kwa kuleta wanyama wasiofaa kwa ajili ya sadaka
Related Topics: Communion
Somo la 7: Kanisa
Related MediaKanisa ni nini? Lilianza lini? Ni kwa nini kuna madhehebu mengi? Kundi hili linaabuduje katika kanisa la Biblia?
Neno kanisa kwa Kiyunani ni ekklesia. Neno hili lina maana ya, “kilichotengwa kwa kusudi maalum; kusanyiko.”
Jambo la kwanza la kujifunza ni kwamba Biblia inalizungumzia kanisa kwa namna mbili tofauti: Kanisa la ulimwengu wote kama mwili mmoja, na kanisa la mahali fulani kama taasisi.
Kanisa La Ulimwengu Wote – Mwili
Maana: Kanisa la Ulimwengu Wote ni jumla ya waamini wote wanaounda mwili wa Kristo kwa njia ya ubatizo kwa Roho Mtakatifu, na liliundwa siku ya kwanza ya Pentekoste, ni tofauti kabisa na taifa la Israeli na haliishii mahali fulani au dhehebu fulani tu.
Kila mtu, akiwa hai au amekufa, ambaye aliwahi kumpokea Yesu Kristo na kumwamini kama Bwana na Mwokozi wake, tangu siku ile ya Pentekoste hadi sasa, ni mmoja wa Kanisa la Ulimwengu, yaani mwili wa Kristo ambapo yeye, Kristo ndiye kichwa (Waefeso 1:22)
Yesu Alisema Nini Kuhusu Kanisa?
Soma Mathayo 16:18-19
Kristo alilizungumzia kama la wakati ujao
Kristo alipozungumza maneno haya, kanisa lilikuwa ni kitu cha wakati ujao kwa hiyo halikuwepo wakati akiwa hapa duniani. Je, ni nani msingi ambako kanisa limejengwa? Ni nani au ni nini ambacho ni mwamba, Kristo alichokuwa anaelezea?
Petro mwenyewe anasema kwamba Kristo ndiye Mwamba (1 Petro 2:4-8; 1 Wakorintho 3:11, hakuna msingi mwingine; Waefeso 2:20).
Au inaweza ikawa kwamba ukiri wa Petro, “Wewe ndiwe Kristo, Mwana wa Mungu aliye hai”, ndio mwamba, kwa sababu kila mtu anayejiunga na kanisa la ulimwenguni lazima aamini kwamba huu ndio ukweli kuhusu Yesu.
Kanisa Lilizaliwa Lini?
Soma: Matendo 1:5 na 2:1-4
Kanisa lilizaliwa siku ya Pentekoste, kama siku kumi hivi baada ya Yesu kupaa kwenda mbinguni. Roho Mtakatifu alishuka ili kumwingiza kila mwamini katika mwili wa Kristo na kumkalia kila mwamini kibinafsi kabisa. Pentekoste kwa Roho Mtakatifu ilikuwa ni kama Krismasi kwa Yesu. Alikuja kuhusianisha waamini wote kwa namna mbalimbali.
Paulo analizungumzia kanisa kama siri:
Soma Waefeso 3:6
Siri hii ni kwamba Wayahudi na watu wa Mataifa wanaungana na kuunda kitu kimoja kwa njia ya ubatizo wa Roho Mtakatifu. Sifa pekee kwa ajili ya kujiunga ni imani katika yule Mwokozi aliyefufuka. Kanisa ni kitu kipya kabisa ambacho huundwa na Wayahudi na Watu wa Mataifa.
Kwa hiyo ni wazi pia kwamba, kila mwamini tangu siku ya Pentekoste, akiwa hai au amekufa, ni kiungo katika mwili wa Kristo, ambao ni kanisa la ulimwengu wote. Waamini waliokwishafariki dunia wako pamoja na Bwana wakisubiri siku ambayo tutakuwa pamoja.
Kanisa La Mahali – Asasi
Maana. Kanisa la mahali ni kusanyiko la waamini waliojipambanua wanaofuata mapokeo fulani na mfumo fulani wa uongozi, na ambao wanaigusa jamii kwa ajili ya Kristo kwa njia ya kumwabudu Mungu hadharani, wakiwajenga waamini, na kuhubiri injili kwa waliopotea.
Kuna tofauti kati ya kanisa la ulimwengu wote na kanisa la mahali. Kanisa la ulimwengu wote lina waamini tu, lakini kanisa la mahali lina watu ambao wanadai kuwa ni waamini wakati kwa kweli hawaamini kabisa. Inawezekana ukawa muumini wa kanisa la mahali lakini ukawa sio mwamini katika mwili wa Kristo. Hii inafanyika kwa njia ya ujinga au udanganyifu. Baadhi ya makanisa wana masharti ambayo inabidi uyafuate lakini hawakuambii kwamba imani katika Kristo ndiyo ambayo kwa kweli inaokoa, wala hawaangalii kwamba mtu amefanya uamuzi huo wa kuamini. Watu wengine wanaweza kudai kuwa wanaamini lakini ukweli ni kwamba ni waigizaji tu, ni wanafiki. Katika kanisa letu, huwa tunawataka watu wanaotaka kujiunga na kanisa letu watoe ushuhuda wao kuwa ni lini walifanya uamuzi wa kumpokea Kristo kama Mwokozi wao. Lakini hata kwa hilo bado tunaweza kudanganywa. Ni Mungu tu ndiye anayeijua mioyo!
Ni Kwa Nini Kuna Madhehebu Mengi Ya Kikristo?
Madhehebu mengi yalianza kwa kukubaliana kuhusu mapokeo ya mafundisho fulani na kutokukubaliana katika mengine kama vile namna ya ubatizo, kama mtu anaweza kupoteza wokovu wake, namna za uponyaji wa kimwili, karama za kiroho na namna za kuabudu kanisani. Ninaamini kwamba aina nyingi za madhehebu tulizo nazo zinakidhi mahitaji ya watu wa aina mbalimbali. Kuna wanaopenda liturgia ya namna fulani, kuna wanaopenda mafundisho ya ndani sana ya Biblia, kuna wanaopenda burudani, wengine wanapenda nyimbo za kuchangamka na kuamsha hisia na wengine ni kwa kiasi tu.
Uongozi Wa Kanisa
Kuna aina tatu kuu za uongozi wa kanisa.
Uongozi wa ki-episkopo (Episcopos): Katika uongozi huu mamlaka ya kanisa hukaa katika Askofu. (Kwa Wamethodisti ni ule rahisi; ila kwa Waanglikana ni mgumu kidogo; na kwa Wakatoliki wa Rumi utawala upo kwa Papa)
Uongozi wa ki-presibiti (Presbuteros): Mamlaka ya kanisa ipo katika kundi la wawakilishi ambao wamepewa mamlaka na kusanyiko lote pamoja na wazee. (Hii ipo kwa kanisa la Presibiterian na makanisa mengine ya kiBiblia.)
Uongozi wa Kusanyiko: Huu ni uongozi unaosisitiza juu ya nafasi ya kila Mkristo mmoja-mmoja, jambo linalofanya kusanyiko liwe na uamuzi wa mwisho katika maamuzi. Kila mwamini ana kura ya maamuzi. (Hii ipo kwa makanisa ya ki-Baptisti na makanisa mengine ya Kiinjili, pia makanisa huru na ya kiBiblia.) Kanisa letu ni muunganiko wa hayo mawili ya mwisho. Tunaongozwa na wazee na kusimamiwa na mtu mmoja aliyeajiriwa, na kusanyiko huwa linapiga kura juu ya Mchungaji wanayemtaka. Mchungaji Msaidizi, Wazee, na bajeti.
Wazee Wa Kanisa
Uongozi wa Kiroho ni wajibu wa wazee. Sifa za wazee tunazipata katika 1 Timotheo 3:1-7 na Tito 1:6-9, ambapo kazi hii wamepewa wanaume. Wanao wajibu wa kulilinda kanisa dhidi ya mafundisho potofu na kulihudumia kanisa kama wachungaji wanaochunga kundi la Mungu. (Matendo 20:17, 28)
Mashemasi
Mashemasi wanafanya kazi ya uongozi katika mamlaka waliyo nayo wazee. Hawa huwa wanatunza washirika walio na mahitaji katika kanisa. Wanawake wanaweza kuwa mashemasi. (Warumi 16; 1 Timotheo 3:8-11.)
Taratibu Za Kanisa La Mahali
Taratibu: “Ni mambo ya nje yaliyoelezewa na Kristo yanayofanywa na kanisa.”
Makanisa mengi huziita sakramenti.
Sakramenti: “Sakramenti ni kitu kinacholetwa kwenye milango ya fahamu kikiwa na nguvu, kwa uwezo wa kiungu, sio kwa ajili ya kuweka alama tu, lakini pia kikiwa na uwezo wa kuleta neema.” (Kwa mujibu wa Baraza la Katoliki).
Hatuamini kwamba ama Chakula cha Bwana au ubatizo ni namna ya kupeleka neema. Tunaamini kwamba vitu hivi hufanywa kwa kuyatii maagizo ya Kristo na kutoa taswira ya kile ambacho tayari kimeshafanyika ndani ya mioyo yetu. Matendo haya yote hukumbusha juu ya kufa, kuzikwa na kufufuka kwa Kristo.
Ubatizo
Soma: Mathayo 28:19
Namna: Kuzamisha ndiyo maana ya msingi ya neno ubatizo (baptize)
Kuzamisha hutoa picha ya umuhimu wa ubatizo, ambapo ni kifo cha mtu wa kale na kufufuliwa kwa mtu mpya. Kanisa hili linabatiza kwa kuzamisha, lakini linabishana na kugawanyika juu namna za kubatiza jambo ambalo halina tija. Kila mwamini anapaswa kubatizwa mara baada ya kujua kuwa Kristo aliagiza hivyo. Ni ushuhuda wa hadharani kwamba umeungana na Kristo. Kama ulibatizwa kabla ya kuamini, usisite kubatizwa tena kama mwamini. Ubatizo ni utii kwa Bwana wako.
Chakula Cha Bwana, Ushirika Au Ekaristi
Soma: 1 Wakorintho 11:23-32.
Kuna makusudi kadhaa ya kushiriki Chakula cha Bwana au Meza ya Bwana.
- Ni ukumbusho wa maisha na kifo cha Bwana wetu. Mkate usiotiwa chachu unawakilisha maisha makamilifu ya Bwana wetu ambayo yalimpa sifa ya kuwa sadaka inayokubalika kwa ajili ya dhambi zetu. Inawakilisha mwili wake ambao ulibeba dhambi zetu pale msalabani. Mvinyo unawakilisha damu yake aliyoimwaga kwa ajili ya ondoleo la dhambi zetu.
- 1 Wakorintho 11:26 inasema kwamba chakula hiki hutangaza mambo ya msingi ya injili. Hutangaza mauti ya Bwana.
- Ni kutukumbusha kwamba Yesu Kristo anarudi tena na tunapaswa kuendelea kushiriki hadi ajapo.
- Inapaswa itukumbushe kuhusu Umoja wetu sisi kwa sisi katika mwili wa Kristo na ushirika tunaoushiriki kama viungo katika mwili huo (1 Wakorintho 10:17).
Ni nani anayeweza kushiriki?
Mtu asiyeamini hapaswi kushiriki kwa sababu karamu hii ni utambulisho kwa hao ambao wamekiri imani katika kufa na kufufuka kwa Yesu Kristo kwa ajili ya upatanisho wa dhambi zao.
Je, mwamini yeyote anaweza kushiriki bila kujali kuwa ni wa dhehebu gani? Jibu ni ndio. Hii ni Meza ya Bwana na waamini wote wa kanisa la ulimwengu wanaalikwa. Sio meza ya kanisa la kiBaptisti, kikatoliki au kipentekoste. Migawanyiko hii ni kinyume na wito wa watu wote kuwa wamoja katika kanisa la ulimwengu wote. (Uliofanyika Lausanne)
Onyo! 1 Wakorintho 11:27-32: Tunapaswa kuipeleleza mioyo yetu Na kuungama dhambi zetu kabla ya kushiriki Meza ya Bwana. Vinginevyo tunaweza kubadilishwa—Kama vile kugusa au hata kufa.
Kusudi La Kanisa La Mahali
- Kuabudu na kuonyesha upendo wake kwa Bwana (Ufunuo 2:4).
- Kuwahudumia waamini wake ili waweze kutiana moyo katika kupendana na kufanya matendo mema (Waebrania 10:24).
- Kushiriki katika kulitii Agizo Kuu. Yaani kwamba Injili ihubiriwe katika huduma za kanisa ili wasioamini waipokee na kuokoka.
- Kuwajali waamini wake ambao wana mahitaji, kama wajane, yatima na maskini (Yakobo 1:27; 1 Timotheo 5:1-16)
- Kufanya matendo mema katika ulimwengu (Wagalatia 6:10).
- Kuzalisha Wakristo waliokomaa, wenye msimamo na watakatifu (Wakolosai 1:28; Waebrania 6:1; Waefeso 4:14-16). Hii inaweza kumaanisha kuwa na nidhamu katika eneo la maadili na usafi katika mafundisho (1 Wakorintho 5, 2 Timotheo 2:16-18).
VIelelezo Vya Kanisa La Ulimwengu
Kristo ni Mchungaji na sisi ni kondoo (Yohana 10) – utunzaji na usalama
Kristo ni mzabibu na sisi ni matawi (Yohana 15) – kuzaa na kupata nguvu
Kristo ni jiwe la Pembeni na sisi ni mawe katika jengo (Waefeso 2:19-21) –Jiwe la pembeni hutoa mwelekeo na huwekwa mara moja tu.
Kristo ndiye Kuhani Mkuu na sisi ni ufalme wa makuhani (1 Petro 2) –tunajitoa kwake, nafsi zetu na huduma zetu.
Kristo ni Kichwa na sisi ni viungo vya mwili Wake (1 Wakorintho 12)—akiwa kama Kichwa, huongeza; na sisi kama viungo tunahudumiana kwa kutumia karama za kiroho ambazo ametugawia.
Kristo ni Bwana-Arusi na sisi ni bibi-arusi wake (Waefeso 5:25-33, Ufunuo 19:7-8)—upendo wa milele na ukaribu.
Kristo ni Mrithi na sisi ni warithi-wenzake (Waebrania 1:2, Warumi 1:17)—tutaushiriki utukufu wake.
Kristo ni Malimbuko na sisi ni mavuno (1 Wakorintho 15:23)—ufufuko wake unatuhakikishia kuwa na sisi tutafufuka.
Kristo ni Bwana na sisi ni watumishi Wake (Wakolosai 4:1, 1 Wakorintho 7:22)—mtumishi hufanya mapenzi ya bwana wake. Bwana naye humtunza mtumishi wake.
Sasa Tunayatendeaje Kazi Mambo Haya?
Inatupasa kila mmoja wetu kuhakikisha kuwa tunajiunga na kanisa la ulimwengu wote, bila kujali kuwa tunaabudu kwenye dhehebu gani. Kuwa katika kanisa la ulimwengu wote kunafanyika wakati mtu anapompokea Bwana Yesu Kristo kama Mwokozi wako. Kuna uhakika mkubwa sana katika kujua kwamba wewe ni miongoni mwa walioko katika kanisa la ulimwengu wote, yaani Mwili wa Kristo. Uhakika huu unatakiwa ukutie moyo kujitambulisha katika kanisa la mahali ambapo utaweza kukua na kutumika. Kanisa kama la kwetu halihitaji uwe mwanachama ili upate huduma zetu. Lakini huoni kwamba ni vizuri kuunga mkono na kutoa ufadhili mahali ambapo unapokea baraka na ukuaji wa kiroho kwa kujiunga kikamilifu? Kujiunga kikamilifu ni kujitambulisha na watu waliopo hapo. Hiyo ndio familia yako. Ndiko unakotoa sadaka zako kifedha. Ndipo pia utakaposaidia wale walio na mahitaji. Unafanya ushirika wako hapo, yaani UNAJITOA KIKAMILIFU! Kama umekuwa ukija kusali katika hilo kanisa kila Jumapili, kwa nini usiamue kulifanya kanisa lako na ujiunge kabisa? Madarasa ya waamini wapya hufanyika mara nne kwa mwaka. Huwa yanafanyika kwa Jumapili mbili mfululizo zinazofuatana asubuhi. Ukipenda kujiunga utaonana na mzee wa kanisa, atakuuliza maswali na kukuongoza ili uweze kutoa ushuhuda wako. Kisha utatambulishwa rasmi katika kanisa.
Maswali unayoulizwa yanahusu uelewa wako juu ya msimamo wa kanisa hili na kuhakikisha kuwa una msingi na rasilimali muhimu kwa ajili ya mtu yeyote atakayekuuliza kwamba, “Kanisa lako linaamini nini”?
Maswali Ya Kujifunza
Soma: Mathayo 16:13-18; Matendo 2:1-4, 41-47
1. Je, Yesu alitumia wakati gani kulizungumzia kanisa wakati alipokuwa hapa duniani? Je, kanisa lilizaliwa lini? Je, kuna shughuli gani zinazowatambulisha waamini katika kanisa?
Soma: 1 Wakorintho 3:9-10; Waefeso 2:19-22
2. Ni nani ambaye ndiye pekee msingi wa kanisa?
Soma: 1 Timotheo 3:15; 1 Wakorintho 12:13, 27; Waefeso 2:19-22; Waefeso 5:30-32
3. Katika kila aya uliyosoma, kanisa linaitwaje? Ni nini umuhimu wa kila alama? Je, unafikiri hii inaelezea kanisa la mahali au kanisa la ulimwengu? Ni nani washirika wa kanisa la ulimwengu wote? Je, wanatofautianaje na washirika wa kanisa la mahali?
Soma: 1 Wakorintho 12
4. Sura hii inakuambia nini kuhusu jinsi washirika wa mwili wa Kristo wanavyopaswa kutumika?
Soma Mathayo 26:26-29; Luka 22:19-20; 1 Wakorintho 11:23-31
5. Ni utaratibu upi ambao Yesu aliamuru kanisa Lake liutunze hadi arudipo? Je, unatukumbusha nini? Ni nini kinampasa kila mmoja wetu kukifanya kabla ya kushiriki? Ni adhabu gani itakayompata mtu atakayeshiriki “isivyostahili”?
Soma Mathayo 28:18-20; Matendo 2:36-47; Warumi 6:1-5
6. Ni utaratibu gani mwingine ambao Yesu aliamuru kanisa liutunze? Huu ulitunzwa lini kwa kanisa la mwanzo? Je, utaratibu huu ni alama ya nini? Je, unakuwaje ushuhuda kwa wengine?
Soma Yohana 15:9-10
7. Je, ni sababu ipi inayowafanya waamini wabatizwe na kushiriki ushirika wa meza ya Bwana? Je, utii wetu unathibitisha nini? Je umeshabatizwa tangu ulipomwamini Kristo?
8. Ni kwa nini ni muhimu kwamba tujishirikishe na kanisa la mahali kwa ajili ya ukuaji na ukomavu wetu kiroho? Je, ni nini tutakikosa kama tutakuwa tu washirika wa kanisa la mahali? Utamjibu nini mwamini anayesema, “Sihitaji kwenda kanisani. Ninamwabudu Mungu peke yangu”?
Related Topics: Curriculum, Ecclesiology (The Church)
Q. Are Paul’s instructions about Woman not teaching contextual to that time or specific situation?
Answer
Dear ******,
Let’s begin with Paul’s own words regarding how broadly his instructions should be applied:
16 I encourage you, then, be imitators of me. 17 For this reason, I have sent Timothy to you, who is my dear and faithful son in the Lord. He will remind you of my ways in Christ, as I teach them everywhere in every church. (1 Corinthians 4:16-17 NET)
Nevertheless, as the Lord has assigned to each one, as God has called each person, so must he live. I give this sort of direction in all the churches. (1 Corinthians 7:17 NET)
13 Judge for yourselves: Is it proper for a woman to pray to God with her head uncovered? 14 Does not nature itself teach you that if a man has long hair, it is a disgrace for him, 15 but if a woman has long hair, it is her glory? For her hair is given to her for a covering. 16 If anyone intends to quarrel about this, we have no other practice, nor do the churches of God. (1 Corinthians 11:13-16 NET)
As in all the churches of the saints, 34 the women should be silent in the churches, for they are not permitted to speak. Rather, let them be in submission, as in fact the law says. 35 If they want to find out about something, they should ask their husbands at home, because it is disgraceful for a woman to speak in church. 36 Did the word of God begin with you, or did it come to you alone? 37 If anyone considers himself a prophet or spiritual person, he should acknowledge that what I write to you is the Lord’s command. 38 If someone does not recognize this, he is not recognized. (1 Corinthians 14:33-38 NET)
I believe God’s Word is fully true, reliable, authoritative and applicable at any point in time, in any culture (2 Timothy 3:16-17).
I find no hint that Paul expects his teaching in church to differ from that which he gives another church. I see no suggestion that what is taught by Paul in his day can somehow be set aside as irrelevant or inapplicable today. If indeed it can be set aside, who determines what should be disregarded? On what basis could this be done? Why can’t any part of God’s Word (including John 3:16) be set aside as not for us today?
The second thing to take into account is that this world (our culture) is opposed to God’s Word and God’s ways. We should expect unbelievers in our day to reject much of what God’s Word teaches and instructs us to do:
14 The unbeliever does not receive the things of the Spirit of God, for they are foolishness to him. And he cannot understand them, because they are spiritually discerned. 15 The one who is spiritual discerns all things, yet he himself is understood by no one. 16 For who has known the mind of the Lord, so as to advise him? But we have the mind of Christ. (1 Corinthians 2:14-16 NET)
1 Therefore I exhort you, brothers and sisters, by the mercies of God, to present your bodies as a sacrifice– alive, holy, and pleasing to God– which is your reasonable service. 2 Do not be conformed to this present world, but be transformed by the renewing of your mind, so that you may test and approve what is the will of God– what is good and well-pleasing and perfect. (Romans 12:1-2 NET)
17 So I say this, and insist in the Lord, that you no longer live as the Gentiles do, in the futility of their thinking. 18 They are darkened in their understanding, being alienated from the life of God because of the ignorance that is in them due to the hardness of their hearts. 19 Because they are callous, they have given themselves over to indecency for the practice of every kind of impurity with greediness. 20 But you did not learn about Christ like this, 21 if indeed you heard about him and were taught in him, just as the truth is in Jesus. (Ephesians 4:17-21 NET)
God’s Word and His instructions to Christians will be unacceptable to those outside faith in Jesus.
I would encourage you to consider why Paul gives these instructions regarding women leading men in the church.
To the woman he said, “I will greatly increase your labor pains; with pain you will give birth to children. You will want to control your husband, but he will dominate you.” (Genesis 3:16 NET)
3 But I want you to know that Christ is the head of every man, and the man is the head of a woman, and God is the head of Christ. 4 Any man who prays or prophesies with his head covered disgraces his head. 5 But any woman who prays or prophesies with her head uncovered disgraces her head, for it is one and the same thing as having a shaved head. 6 For if a woman will not cover her head, she should cut off her hair. But if it is disgraceful for a woman to have her hair cut off or her head shaved, she should cover her head. 7 For a man should not have his head covered, since he is the image and glory of God. But the woman is the glory of the man. 8 For man did not come from woman, but woman from man. 9 Neither was man created for the sake of woman, but woman for man. 10 For this reason a woman should have a symbol of authority on her head, because of the angels. (1 Corinthians 11:3-10 NET)
But I do not allow a woman to teach or exercise authority over a man. She must remain quiet. 13 For Adam was formed first and then Eve. 14 And Adam was not deceived, but the woman, because she was fully deceived, fell into transgression. 15 But she will be delivered through childbearing, if she continues in faith and love and holiness with self-control. (1 Tim. 2:12-15 NET; emphasis mine)
I believe that Paul says his teaching is the command of Christ (1 Corinthians 14:37) and he bases his teaching (which he says the law also teaches – 1 Corinthians 14:34) on the fall of man in Genesis 3, and its consequences. In short, at the fall, Adam let his wife lead, and he followed. As a consequence, a man must lead his (perhaps reluctant) wife, and the wife is to submit to her husband (Ephesians 5:22ff.). The woman has pain in child-bearing (still does today) and the man must earn a living by the sweat of his brow. When a woman wears a symbol of her submission on her head, and when she follows her husband’s leadership (especially in the church gathering) she gives testimony to the fall of man in the garden of Eden and its aftermath. What a lead into the gospel!
I would emphasize that Paul does not call upon women to be silent (not to exercise authority and leadership over men in the church) because they are less capable than men. A wife may well be a better teacher or leader than her husband. But her giftedness, while inappropriate in church leadership (over men), can still be used in the context of children and other women.
One last thing. Some men abuse Paul’s teaching, as a pretext and excuse for domineering their wives, and some women rebel against Paul’s teaching because they refuse to submit, not only to their husband, but to God’s Word (sort of like the way the fall of man happened). The abuse of God’s instructions does not justify casting them aside.
I hope this helps,
Bob Deffinbaugh
Related Topics: Issues in Church Leadership/Ministry, Leadership, Pastors, Spiritual Gifts, Women
La Revue Internet Des Pasteurs, Fre Ed 36, Edition du l’été 2020
A ministry of…
Auteur: Dr. Roger Pascoe, Président,
Email: [email protected]
I. Renforcement De L’interprétation Biblique
“Comment Lire Et Comprendre La Bible” (Pt. 3)
Introduction
Ceci est la partie 3 de notre étude continue sur le “Renforcement de l’Interprétation Biblique : Comment Lire et Comprendre la Bible.” Dans l’édition passée de Net Pastor’s Journal, nous avons conclu avec une discussion sur “l’Impact de la Culture sur notre Compréhension”– la culture ancienne et la culture contemporaine. Dans la présente édition, nous allons jeter un coup d’oeil sur plus d’aspects de l’interprétation biblique (l’herméneutique) qui influence notre compréhension du texte quand nous étudions la Bible dans le but nous préparer à prêcher.
En plus des différences entre l’ancienne culture et la culture contemporaine, qui affecte grandement la manière dont nous lisons et interprétons la Bible, il y a également des questions relatives aux pratiques qui sont limitées à l’ancienne culture (c’est-à-dire “culturelles”) dans la Bible, et ce qui est applicable à toutes les cultures et tous les temps (c’est-à-dire “transculturelles). Considérons dans un premier temps …
Deux Extrêmes
Les deux extrêmes qui influencent la compréhension de l’Ecriture sont : (1) Toute pratique dans la Bible est transculturelle et prescriptive. Selon ce point de vue, toute pratique dans la Bible n’est pas limitée dans le temps et est contraignante pour tous les peuples de tous les temps. (2) Toute pratique dans la Bible est culturelle et non prescriptive. Selon ce point de vue toute pratique dans la Bible est limitée à sa culture, son temps et, pour ce faire, elle est prescriptive pour ceux à qui elle a été écrite seulement – c’est-à-dire, qu’elle est liée à la culture et au temps uniquement.
Ma conviction est que la bonne position est entre ces deux extremes – principalement que, certaines pratiques dans la Bible sont permanentes et inchangeables, tandis que d’autres sont temporaires ou changeables. Notre tâche est avant tout de distinguer ce qui est pratique, coutûme et tradition “culturelle” de ce qui est “transculturelle ;” deuxièmement, de découvrir les principes intemporels que reflètent les pratiques de l’ancienne culture ; et troisièmement, de déterminer comment ces principes peuvent être exprimés d’une manière compréhensible dans notre culture aujourd’hui.
Faites attention, cette tâche n’est pas facile. C’est pour cela que beaucoup de livres ont été écrits et qu’il continue d’y avoir beaucoup de débats sur cette question. L’un des grands problèmes de cette question dans l’interprétation biblique est que, comme la culture, les visions du monde changent avec le temps, des pressions se lèvent au sein de la communauté chrétienne suggérant qu’on change l’interprétation du texte pour l’adapter à ces visions culturelles changeantes. Les exemples de cet état de fait serait le mode vestimentaire (1 Pi. 3:3-5), les formes de l’adoration (les instruments, les chants etc.), et le rôle de la femme dans le ministère publique dans l’église.
Bien qu’il y ait des discussions, de temps en temps, pour changer certaines pratiques (si elles sont culturelles et non prescriptives) pour mieux communiquer ces principes constants, il ne nous est jamais permis de changer le texte pour juste le conformer à notre culture. Là est le problème. Pour vous aider à comprendre cette question culturelle et transcuturelle dadvantage, permettez-moi de vous donner …
Deux Exemples
Exemple #1: le Lavage des Pieds (Jn. 13:14). Certains chrétiens le pratiquent, et d’autres, non. Il y a trois options d’interprétation possibles sur cette quetion. Option #1: Ce n’est pas un principe et c’est une pratique culturelle limitée. Cette option d’interprétation argumente que cette instruction était limitée à la Palestine du 1er siècle à cause de leurs Chemins poussiéreux et à la pratique de laver les pieds des gens lorsqu’ils entraient chez vous. Option #2: C’est un principe transculturel à pratiquer universellement. Selon ce point de vue, laver les pieds est à la fois l’expression d’un principe constant quelque soit la culture, un principe qui doit être pratiqué par toutes les cultures de tous les temps. Option #3: C’est un principe transculturel et des pratiques culturelles variantes. Selon cette option d’interprétation, le lavage des pieds est simplement l’expression culturelle d’un principe constant, qui peut être exprimé diversement d’une culture à l’autre, des manières qui sont conformes à la culture contemporaine et au temps.
En cherchant à résoudre ce problème, nous devons poser deux questions : Question #1 : Quel est le principe intemporel constant ? Réponse : Le principe est que nous devons exprimer de l’humilité, et un esprit de service les uns envers les autres. Question #2 : Comment est-ce que le principe est exprimé pratiquement ? Réponse : Dans la Palestine du premier siècle, il était exprimé par le lavage des pieds les uns des autres parce que (a) c’était là le travail à domicile le moins élevé (et, ainsi, ça exprimait l’humilité) et (b) parce qu’ils portaient des sandals et marchaient sur des route pousiéreuses (et ainsi, ça exprimait l’esprit de service). Mais dans d’autres cultures le principe peut être exprimé par d’autres termes plus pertinents, sensés et compréhensibles – c’est-à-dire que c’est une pratique qui pourrait être mieux réflété dans des coutûmes qui sont plus pertinentes pour cette culture. Ainsi, dans cet exemple, je pencherai vers l’option d’interprétation #3 ci-dessus.
Exemple #2 : Le voilement de la tête pour les femmes (1 Cor. 11). Ici aussi, il y a trois options d’interprétation possibles (Voir R.C. Sproul, Knowing Scripture, 107). Option #1: Ce n’est pas un principe et c’est une prtaique culturelle limitée. Cette option d’interprétation argumente que cette instruction est limitée à la culture palestinienne du 1er siècle dans laquelle les femmes chrétiennes devaient se soumettre aux hommes et elles montraient leur soumission par la coutûme de la palestinienne du 1er siècle qui consistait à se voiler la tête, laquelle pratique montrait (a) leur modestie, et (b) leur soumission aux hommes. Cependant, dans la culture contemporaine, il n’est pas exigé des femmes qu’elles se violent la tête, pas plus qu’elles ne sont pas considérées comme subordonnées aux hommes.
Option #2: C’est un principe traansculturel et une pratique universelle. Ce point de vue d’interprétation argumente que cette instruction représente un principe transculturel, qui exige que toutes les femmes chrétiennes par tout et en tout temps démontrent leur soumission aux hommes en se voilant la tête. Mais est-ce vrai que dans toutes les cultures de tous les temps, le voilement de la tête des femmes indique leur soumission aux hommes ? Je ne pense pas. En fait, dans les cultures occidentales, non seulement cette pratique serait étrange, mais elle pourrait communiquer le contraire de ce qui est souhaité, en ce que les femmes attireraient l’attention sur elles-mêmes.
Option #3: C’est un principe transculturel et une pratique culturelle variante. Selon cette option d’interprétation, la soumission des femmes chrétiennes aux hommes est un principe transculturel (basé sur l’ordre de la création) mais la manière dont cela est exprimé pourrait varier d’une culture à l’autre – c’est-à-dire que ça pourrait consister à se voiler la tête, mais pas nécessairement un voil, ou que ça pourrait ne pas être du tout nécessairement se couvrir la tête. Je pencherais pour cette option d’interprétation.
Le sujet du voilement de la tête des femmes a été une question qui divise, et continu de l’être dans certaines sphères chrétiennes. L’exégèse du passage est débatu houleusement, principalement parce qu’elle contient des langages difficiles. A un certain point, Paul dit que les chéveux d’une femme est sa couverture, a-t-elle donc besoin d’un voil (e.g. 1 Cor. 11:15) ? Et l’application est aussi houleusement débatue. Dans certaines cultures de nos jours, les femmes (qu’elles soient chrétiennes ou non) continuent de se couvrir la tête de plusieurs manières (exemple : voilement intégral pour les femmes musulmanes ; les écharpes de tête babushka pour les femmes de l’Europe orientale).
Tandis que beaucoup de questions culturelles par rapport aux questions transculturelles n’influencent pas les croyances doctrinales fondamentales, elles peuvent néanmoins être sujettes à discorde dans certains milieux. Par conséquent, que faisons-nous pour démêler ce dilemma de compréhension et d’interprétation des pratiques culturelles par rapport aux questions transculturelles dans la Bible?
Evidemment, un bon point de départ est de savoir quelque chose sur les pratiques anciennes, l’histoire, la conception du monde et la communicatioin (ou, au moins avoir les ressources que nous pouvons consulter pour les trouver). En plus, nous avons besoin de quelques directives pour nous aider à comprendre et interpréter avec cohérence ces textes influencés culturellement.
Quatre Lignes Directrices D’interpretation
Ces quatre lignes directrices d’interprétation vous aideront à comprendre et à interpréter les questions culturelles dans le texte (adapté de R.C. Sproul, Knowing Scripture, 108ff.).
Ligne direcrice #1: Examinez-la elle-même pour les coutûmes changeantes. Cette ligne directrice est particulièrement utiles dans l’identification des changements de l’A.T au N.T. Quand bien même beaucoup des pratiques et exigences de l’A.T. (ex: les lois diététiques, le système sacrificiel, les modes d’habillement, les langues, l’argent) aient changé dans le N.T., les principes étaient encore valides. Ces changements n’étaient pas nécessairement dus à des changements culturels (ex: le changement de la culture des Juifs de l’A.T. et des Juifs du N.T.), mais, parfois, à une évolution dans la révélation du plan rédempteur de Dieu.
Nous devons distinguer entre les lois de Dieu (ex. Sacrificiels), qu’il a changé lui-même parce qu’il ne les avait pas faits pour être permanents (cf. 2 Cor. 3:7, 11, 13; Héb. 8:7ff.), et les institutions culturelles (e.g. le mariage, l’esclavage). Certains ont argumenté que puisque l’attitude changeait déjà dans le N.T. (ex. Onésime ne devait plus être tué mais traité comme un frère), ce n’est pas légitime de conclure que la relation du mariage est aussi sujet au changement (ex. La femme n’est pas sous l’autorité de l’homme) et que le rôle des femmes dans l’église est aussi changeable (ex. Les femmes peuvent être des pasteurs de l’église) ? Mais comme R. C. Sproul le fait remarquer, “nous devons être prudents pour distinguer d’entre les institutions que la Bible considère simplement comme existantes, telles que ‘les autorités qui existent’ (Rom. 13:1, VRJ), et celle que la Bible institute positivement, approuve et ordonne” tel que le mariage. Il continue en disant que “le prinicpe de soumission aux structures des autorités qui existent (tel que le gouvernement Romains) n’implique pas forcément l’approbation de Dieu de ces structures mais simplement un appel à l’humilité et à l’obéissance civile. Dieu, dans son ultime providence secrète peut disposer qu’il y ait un César Auguste, mais ne pas l’approuver comme modèle pour la vertue chrétienne. Cependant, l’institution de la structure et le motif d’autorité du mariage sont donnés dans le context d’une institution positive et d’approbation dans tous les deux Testaments. Mettre les structures bibliques de la famille sur le même pied d’égalité que la question de l’esclavage revient à obscurcir beaucoup de différences entre les deux. Ainsi, les Ecritures offrent une base pour le comportement chrétien au milieu de situations oppressives ou mauvaise tout comme elles ordonnent des structures qui doivent réfléter une bonne élaboration de la création” (Sproul, Knowing Scripture, 109).
Ainsi donc, soyez vigilents par rapport aux coutûmes “changeantes” dans la Bible – celle que Dieu lui-même a changé (ex. L’abandon de l’esclavage dans le N.T., indique que ce n’était pas un principe permanent, mais une pratique culturelle) et ceux que des êtres humains pécheurs ont changé.
Et soyez vigilents par rapport aux coutûmes “inchangeantes” dans la Bible telles que (1) être soumis à l’autorité gouvernementale, même si elle ne réflète pas des valeurs chrétiennes (pourvu, bien sûr, qu’une telle soumission ne nous mette pas en conflit avec le principe “d’obéir Dieu plutôt que les hommes”); (2) maintenir le mariage comme une pratique permanente pour l’union d’un homme et d’une femme, et pas sujet aux pratiques culturelles changeantes.
Ligne Directrice #2: N’essayez de lire dans le texte biblique des pratiques culturelles du 1er siècle dont l’auteur n’a pas eu l’intention.
Par exemple, vous entendrez des prédicateurs dire parfois que l’instruction de Paul sur les chéveux des femmes et les voils de la tête était motivée par son désir que les femmes chrétiennes soient distinctes des prostituées du temple de ce temps là dans cette culture. Mais, comme R.C. Sproul fait remarquer (voir Knowing Scripture, 110) cela doit être relu dans le texte ce qui est une simple spéculation par certains savants comme ce qui a été la raison derrière l’instruction. En réalité, dans ce cas, une telle relecture dans le texte est erronée comme Paul le déclare que cette instruction concernant la soumission des femmes aux hommes (1 Cor. 11:8-11) est liée au précédent de la création, qui était exprimée au 1er siècle par le voilement de la tête. Cela n’avait rien à voir avec les prostituées du temple, quand bien même, elles montraient leur comportement enflammé non seulement en ne se voilant pas la tête, mais en se rasant complètement (cf. 1 Cor. 11:5b-6).
Nous devons reconnaître que certains chrétiens du 1er siècle ont dû être très anti-culturel (c’est-à-dire non-conformiste cuturellement) puisqu’ils étaient si persécutés pour leur pratiques et croyances. Ainsi, nous avons besoin de respecter le fait que les chrétiens du 1er siècle avaient leurs propres pratiques dinstinctes, qui étaient uniques à leur situation et pas des prescriptions pour d’autres cultures.
Ligne directrice #3: Chaque fois que l’auteur se réfère à la création comme base de son instruction, il est en train de déclarer un principe intemporel, transculturel et universel.
Des pratiques qui sont enracinées dans la création ne peuvent jamais être rationalisées comme culturelles. Faire ainsi reviendrait à rendre le fondement même de notre existence impertinent. “Les lois de la création ne sont pas données à l’homme comme Hébreux ou chrétien. Elles sont plutôt enracinées dans la responsabilité basique de l’homme vis-à-vis de Dieu” (Sproul, 110-111).
Paul évoque la création dans son argument pour le voilement de la tête pour dénoter la soumission des femmes aux hommes dans l’église (comme mentionné plus haut, 1 Cor. 11:2-16) et encore dans son argument pour le silence des femmes et leur soumission dans léglise (1 Tim. 2:11-15).
Jésus évoque également la création lorsqu’il répondait à la question des Pharisiens sur le divorce (Matt. 19:4-6) en les ramenant à ce qui fut l’intention de Dieu pour le mariage quand Il nous a créé. Bien que Moïse les avait accordé le divorce à cause de la dureté du cœur humain, Jésus maintien l’intention normale de Dieu pour les relations de mariage depuis le commencement.
Ainsi, nous pouvons en tirer deux conclusions : (1) l’enseignement enraciné dans la création est transculturel, à moins qu’il ne soit modifié dans le cours de la révélation progressive dans l’Ecriture (Sproul, 111) ; (2) Même si ces appels à la création sont transculturels concernant le principe, la manière dont il est mis en pratique peut être culturel.
Ligne directrice #4: Quand on doute si une instruction biblique est culturelle ou transculturelle, il faut pencher vers le transculturel.
Lorsqu’on doute, il serait mieux d’interpréter une coutûme comme un principe plutôt que d’interpréter un principe comme une coutûme. Je ne recommande pas le légalisme, qui se manifeste dans : (1) une attitude et une pratique rigides d’un système de règles et de régulations non bibliques qui exige l’interprétation et l’application de pratiques culturelles (que ce soit dans l’Ecriture ou non) comme des principes transculturels; (2) L’élévation de certaines pratiques (tels l’habillement, les aliments) au niveau de doctrine biblique (c’est-à-dire, élever des pratiques en précéptes; transformer des formes en fonctions), particulièrement en référence à l’obtention de faveur de la part de Dieu pour le salut ou pour la croissance spirituelle (c’est-à-dire, par la loi et non par la grâce) en faisant certaines choses et en s’abstenant d’autres choses.
Au contraire, au lieu de les écarter comme un légalisme non pertinent et rédondant, je récommande la soumission à ces pratiques biliques pour lesquels nous ne sommes pas certains de leur interprétation et de leur application (culturelles ou situationnelles ; transculturelles ou universelles). Ce n’est pas l’idéal, mais c’est une récommandation pour les textes que nous trouvons trop difficiles à catégoriser concernant leur pratique dans la culture d’aujourd’hui.
II. Renforcement Du Leadership Biblique
“La Croissance Scirpturaire Et l’Impact Du Ministère Pastoral : Un Étude Exégétique De 1 Thess. 1:1-10”
En lisant, cette étude exégétique de 1 Thess. 1:1-10, j’espère que vous verrez comment votre leadership pastoral pourrait avoir un grand impact sur la croissance spirituelle de votre église. J’ai rencontré ce beau poême sur la l’église parfaite :
“Si vous trouvez une église parfaite sans tâche ni plaie, pour l’amour du ciel, ne vous joignez pas à cette église ! Elle ne sera plus parfaite.
Si vous trouvez une église parfaite où les anxiétés cessent, passez-en outre, de peur qu’en vous joignant à elle, vous n’en gachiez le chef-d’œuvre.
Mais puisqu’il n’existe pas d’église parfaite avec des hommes et des femmes parfaits, arrêtons de chercher une telle église et commencer à nous aimer les uns les autres au sein de celle dont nous sommes membres.”
Bien que personne d’entre nous n’appartient à une église parfaite, nous voulons certainement être l’église que Dieu veut que nous soyons et nous voulons certainement imiter l’église modèle. C’est là le sujet du texte que nous étudions : le portrait de l’église modèle. Quel genre de personnes représentent-elles l’église modèle ? A quoi ressemble-t-elles ? Que font-elles ? Expliquée sommairement, une église modèle est un compromis de personnes pieuses qui démontrent l’évangile dans leur marche et leurs paroles.
L’église de Thessalonique était une église assez jeune. Ils s’étaient récemment convertis du paganisme, de l’adoration des idoles, et en conséquence de cela, ils étaient persécutés pour leur foi. Par conséquent, Paul leur rappelle leurs racines spirituelles. Il leur rappelle que leurs racines spirituelles sont “en Dieu le Père et en Jésus-Christ le Siegneur” (1:1a). Ils partageaient une vie commune “en” Dieu, une vie enracinée dans le Père et le Fils. L’église vit “en” Dieu ; Il est à la fois la sphère spirituelle et la source divine de notre existence et en déhors de Dieu, l’église n’a point de vie, ni de raison d’être. Savoir que nous sommes “en Dieu le Père et en Jésus-Christ le Seigneur” nous procure un grand sens de sécurité et de protection face à l’opposition à la vérité, la persécution et le ridicule. Quelle que soit l’opposition à laquelle nous faisons face, nous sommes en sécurité et protégés en Dieu avec lequel nous partageons la vie.
Paul leur rapelle également leurs bénédictions spirituelles : “Que la grâce et la paix vous soient données” (1:1b). La faveur souveraine de Dieu repose sur eux parce qu’ils ont trouvé la “grâce” en Christ, et Sa “paix” repose sur eux parce qu’ils ont été réconciliés avec Dieu par Christ. C’est là ce qu’est une vraie église de Dieu ! Des gens dont la vie spirituelle est enracinée en Dieu et dont les bénédictions spirituelles découlent du Dieu de grâce et de paix.
Paul ne peut pas s’arrêter de rendre grâce à Dieu pour eux (1:2) à mesure qu’il se souvient de leur démonstration d’une vraie spiritualité parce qu’ils étaient des personnes centrées sur l’évangile. Comme Paul, nous devons rendre grâce à Dieu pour de telles personnes. Comment donc les reconnaissons-nous ?
1. On reconnaît les Personnes Centrées sur l’Evangiles Par Ce Qu’ils Font (1:3).
Le fruit de l’Esprit est évident en eux. La foi, l’amour et l’espérance ne sont pas oisives chez les chrétiens pieux. Ces caractéristiques sont des preuves extérieures de la résidence intérieure du Saint Esprit. Elles sont les manifestations pratiques extérieures et des expressions de l’évangile. Elles ne sont pas des traits invsibles comme une sorte d’ADN religieuse, mais elles sont des expressions actives de qui nous sommes en tant que peuple de Dieu.
L’évangile, dans son essence, est une“foi” en Christ qui est exprimée en “amour” pour Dieu et pour le prochain, et qui nous assure “l’espérance” pour l’éternité.
Notez que les personnes centrées sur l’évangile démontrent leur foi par leurs œuvres. “Nous rappelant sans cesse l’œuvre de votre foi…devant Dieu notre Père” (1:3a). La foi chrétienne produit des bonnes œuvres pour Dieu. Comme Jacques le dit: “La foi sans les œuvres est morte en elle-même” (James 2:17). Si vous dites avoir la foi sans que vos œuvres ne le démontrent, l’on peut douter si vous êtes vraiement né de Dieu. Nous devons démontrer notre foi par les bonnes œuvres faites pour Dieu. La foi chrétienne change radicalement la manière dont vous vivez, de sorte à ce que vous viviez pour servir Dieu avec des œuvres qui Lui apportent la louange. Les personnes centrées sur l’évangile démontrent la foi par les œuvres et…
Les gens centrées sur l’Evangile démontrent leur amour par leur service “Nous rappelant…le travail de votre charité” (1:3b). L’amour nous motive dans un service inlassable pour les autres. C’et facile de dire que vous aimez quelqu’un, mais tant que cela n’est pas traduit par un service actif pour lui, c’est creux et ça ne signifie rien.
Notre amour pour Dieu nous donne de l’énergie pour servir les autres, même si le travail est dur, laborieux, pénible, parce que nous servons avec un amour sacrificiel qui cherche le bien des autres et parce que nous travaillons“devant notre Dieu et Père” et en son nom. Les personnes centrées sur l’Evangile démontrent leur foi par leurs œuvres, leur amour par le service, et…
Les personnes centrées sur l’Evangile démontrent leur espérance par leur persévérance. “Nous rappelant…votre espérance en notre Seigneur Jésus Christ” (1:3c). La perséverance naît de la ferme espérance.
On avait confisqué tous ses biens à chrétien Chinois, parce qu’elle héberge une église dans sa maison. On rapport ses dires : “Rien ne nous arrêtera. Ce n’est certainement pas la persécution, ni quand on nous prend tout ce que nous avons !” Pourquoi ? Pourquoi n’abandonnent-ils pas simplement ? Parce qu’ils ont une ferme espérance enracinée dans une foi inébranlable, de telle sorte que lorsque les conflits et les oppositions se lèvent, ils répondent par une persévérance implacable malgré les obstacles.
La vie chrétienne est soutenue par une espérance persévérante. Notre espérance n’est pas le type d’espérance basée sur la rêvasserie, ou une espérance semblable à ce qu’on trouve dans un livre de souhaits de noël. Ce n’est pas non plus une espérance qui est écrasée par les circonstances difficiles. Quelqu’un a dit que “l’espérance chrétienne est la certitude d’une réalité non encore expérimentée” (Alistair Begg). La nôtre est l’espérance de l’évangile, la sécurité de notre salut, l’attente du retour certain et imminent de notre Sauveur. La nôtre est l’espérance de ceux qui autrefois n’avaient aucune espérance, mais qui maintenant ont une espérance qui surpasse le découragement et l’opposition.
C’est l’orientation future de l’espérance qui nous motive. Si nous sommes orientés sur un futur sûr et certain, nous pouvons gérer plus facilement les problèmes du présent. Si vous n’avez pas d’espoir pour une amélioration, un soulagement, ou un accomplissement futur, comment donc pourriez-vous persévérer, comment pourriez-vous avancer ?
La foi, l’amour, l’espérance. Ce sont là les marques déposées des personnes spirituelles, centrées sur l’évangile, des gens qui, par leur style de vie sont la présence de Christ sur terre. Comment ces caractéristiques sont-elles exprimées dans votre vie ? C’est ici l’emphase – pas sur des concepts passifs mais sur des expression actives de qui nous sommes, sur la base d’actes extérieurs quotidiens du fruit de l’Esprit dans nos vies. A quoi ressemblent ces valeurs spirituelles dans votre vie ? Vos œuvres experiment-elles adéquatement votre foi ? Votre service rendu aux autres experiment-il votre amour pour eux ? Votre perséverance exprime-t-elle votre espérance en Dieu ? Votre vie est-elle l’expression pratique de la présence de Christ sur terre ? Votre église est-elle centrée sur l’évangile, des personnes qui sont connues par ce que vous faites ? “Les gens pieuses démontrent l’évangile par leur marche et leurs paroles.” Êtes-vous des gens qui démontrent leur foi par vos œuvres, votre amour par votre service, et votre espérance par par votre perséverance ?
Nous rendons gâce pour les personnes centrées sur l’évangile qui font montre d’une vraie spiritualité. Les personnes centrées sur l’évangile sont connues par ce qu’elles font. Et deuxièmement…
2. Les personnes centrées sur l’évangile sont connues par qui elles sont (1:4-6).
La relation intime de Paul avec ces croyants est exprimée dans le fait qu’il les mentionne continuellement dans sa prière. (1:2), qu’il se souvienne de ce qu’ils ont fait et de la manière dont ils vivaient (1:3), et qu’il sait qui ils sont en Christ (1:4). Ils étaient des chrétiens authentiques, vivant leur foi en pratique et connus de long en large par le témoignage de qui ils étaient. Rien d’étonnant qu’il rende continuellement grâce à leur sujet. Nous aussi, nous devons rendre grâce pour les personnes centrées sur l’évangile, qui sont des vrais protraits de spiritualité. Nous rendons grâce parce qu’ils sont connus par ce qu’ils font et pour qui ils sont.
Premièrement, nous sommes des témoignages vivants à la puissance salvatrice de l’évangile.
La puissance salvatrice de l’évangile est évidente dans (1) l’exercice de la souveraineté de Dieu dans l’élection : “Nous savons, frères bien-aimés de Dieu, que vous avez été élus” (1:4). Vous ne pouvez pas être des personnes centrées sur l’évangile si vous n’êtes pas “élus” par Dieu – le peuple bien-aimé et élu de Dieu. L’élection est une doctrine biblique, que vous la compreniez ou non, que vous l’aimiez ou non. L’élection est le terme utilisé pour décrire le choix souverain de Dieu de certaines personnes pour le salut (cf. Eph. 1:4; Rom. 9:11; 11:5, 7, 28; 2 Pi. 1:10).
Pourquoi l’élection est-elle nécessaire, vous demandez ? Parce que si Dieu ne nous avait pas choisi et attiré à Lui-même, personne ne serait sauvée. Personne ne serait sauvée parce que nous sommes tous par nature et pratique des pécheurs incorrigibles, qui ne se seraient jamais tournés à Dieu par une foi salvatrice, à moins que nous soyons attirés par Son Esprit. C’est pourquoi l’élection est nécessaire.
Pourquoi donc, nous a-t-Il choisi, demandez vous ? Ce n’est pas parce que nous sommes plus justes que les autres, car il n’y a point de juste, pas même un seul” (Rom. 3:10), mais le Seigneur nous a chosi parce qu’il a souverainement mis son amour sur nous. Nous sommes son peuple élu, bien-aimés et c’est cela la base de notre espérance persévérante. Dieu nous a choisi parce qu’Il nous a aimé et qu’Il ne nous laissera jamais nous en aller! Nous sommes sauvés pour l’éternité grâce à son grand amour à nous sauver.
Les personnes centrées sur l’évangile sont celles qui sont choisies par Dieu et qui, en vertu de ce qu’elles font et qui elles sont, présentent la vraie spiritualité, des témoignages vivants de la puissance salvatrice de l’évangile. La puissance salvatrice de l’évangile est rendue évidente dans (1) l’exercice de la souvaireneté de Dieu dans l’élection, et…
La puissance salvatrice de l’évangile est rendue évidente dans (2) l’activité de l’Esprit de Dieu par la Sa Parole. Le moyen donné par Dieu pour communiquer l’évangile c’est par la prédication et cela entraîne l’utilisation de paroles. Mais la prêcher est beaucoup plus que des mots, parce que les mots seuls ne transforment pas une vie. Par les mots, nous exprimons la vérité de Dieu, et par l’Esprit nous expérimentons la puissance de Dieu. Paul déclare : “Notre évangile ne vous ayant pas été prêché en parole seulement, mais avec puissance, avec l’Esprit Saint.” (1:5a).
La puissance salvatrice de l’évangile se produit quand la Parole de Dieu est appliquée par l’Esprit de Dieu, parce que la Parole de Dieu et l’Esprit de Dieu vont ensemble. John Stott écrit : “Des paroles dites dans la faiblesse humaine ont besoin d’être confirmées par la puissance divine… Nous ne devons jamais divorcer ce que Dieu a marié, principalement sa Parole et son Esprit. La Parole de Dieu est l’épée de l’Esprit. L’Esprit sans la Parole est sans arme ; la Parole sans l’Esprit est sans puissance.” (John Stott, The Gospel and the End of Time, The Message of 1 Thessalonians, 34).
Seul le Saint Esprit peut changer les vies par sa divine puissance. Seul le Saint Esprit peut convaincre un cœur endurci de la vérité de l’évangile de sorte à ce qu’il soit transformé par la foie n Christ. Lui seul peut illuminer l’esprit aveuglé de telle sorte à ce qu’il puisse comprendre le message de l’évangile et la vérité du Sauveur.
Paul savait que les Thessaloniciens étaient des personnes élues de Dieu, parce que le message de l’évangile a été efficace en eux ; il a changé puissament leur vies. S’ils n’étaient pas le people choisi de Dieu, l’évangile serait tombé dans des oreilles sourdes. Mais dans leur cas, le message avait été rendu puissant par l’Esprit, un message qui transforme la vie. C’est là la marque de naissance du peuple élu de Dieu, de son peuple bien-aimé. Nos vies sont radicallement changées par la puissance de l’évangile qui transforme la vie.
Ainsi, la puissance salvatrice de l’évangile est rendue évidente dans (1) l’exercice de la souvaireneté de Dieu dans l’élection, (2) la puissance de l’Esprit de Dieu par la Parole, et dans (3) la crédibilité des serviteurs de Dieu par leur prédication. Le message que Thessaloniciens ont entendu a eu un puissant effet qui a changé leurs vie, parce que la parole de Dieu était appliquée par l’Esprit de Dieu, et parce que les messagers, qui leur ont prêché l’évangie, étaient crédibles de manière convaincante. L’Evangile tire sa puissance du Saint Esprit et sa crédibilité des chrétiens qui y croit et qui le mettent en pratique.
Les apôtres qui ont prêché aux Thessaloniciens étaient crédibles de manière convaincante parce qu’ils étaient entièrement confiants dans leur message : “Notre évangile vous ayant été prêché…avec une pleine persuasion” (1:5b). Ils étaient enitèrement convaincus de la vérité de leur message, totallement controllés par l’onction de l’Esprit sur leur ministère. Ils étaients absoluement assure que la parole qu’ils prêchaient était celle de Dieu et qu’elle accomplirait le dessein de Dieu.
Ils étaient entièrement confiants dans leur message et entièrement cohérent avec leur message. “Vous n’ignorez pas que nous nous sommes montrés ainsi parmi vous, à cause de vous” (1:5c). “Nos vies n’étaient pas un secret,” dit Paul. “La manière dont nous avons vécu était cohérente avec le message que nous vous avons prêché. Vous saviez que ce que nous disions était vrai simplement par la manière dont nous nous sommes nous-mêmes conduits.” Les apôtres étaient des prédicateurs qui incarnaient ce qu’ils prêchaient. La Parole de Dieu était démontrée dans leur vie. Ils marchaient et parlaient de l’évangile par leur caractère et leur conduite. Il y avait une parfaite cohérence entre ce qu’ils disaient et la manière dont ils vivaient. Cela est puissament crédible ! Leur message changeait puissament les vies, parce qu’ils étaient des prédicateurs remplis de l’Esprit et centrés sur l’évangile dont le message est communiqué par un conviction induite par l’Esprit et reçu avec une puissance transformatrice de l’Esprit. Et cela est puissament convaincant et crédible.
C’est uniquement quand le Saint Esprit agit en vous que votre message devient transformateur pour les autres. Vous ne pouvez pas être efficace dans la communication de l’évangile si votre vie n’est pas cohérente avec votre message. Ce que vous dites et croyez doit être conforme à votre manière de vivre. Vous ne pouvez pas être efficace dans la communication de l’évangile si vous n’êtes pas entièrement assurés de sa vérité et da sa puissance. Seul le Siant Esprit peut prendre vos paroles et les donner aux cœurs, aux pensées et aux consciences des autres avec une puissance transformatrice au point qu’ils dissent : “Que dois-je faire pour être sauvé?” Les puissants prédicateurs déclarent la vérité de la parole de Dieu avec conviction sur sa véracité, et tout cela est lié à la plénitude et à l’activité du Saint Esprit.
“Les personnes pieuses démontrent l’évangile dans leur conduite et leurs paroles.” On nous connaît par ce que nous faisons et par qui nous sommes. Qui sommes-nous ? Premièrement, les vrais chrétiens sont des véritables témoignages vivants à la puissance salvatrice de l’évangile et...
Deuxièment, nous sommes des témoignages vivants de la puissance transformatrice de l’évangile (1:6-10).
Remarquez que (1) l’évangile nous transforme et fait de nous des exemples vivants de Christ : “Vous avez été mes imitateurs et ceux du Seigneur” (1:6a). Les apôtres étaient des exemples vivants de Christ pour les Thessaloniciens et, par voie de conséquence, ils sont devenus des imitateurs des apôtres. C’est naturel que lorsque vous recevez l’évangile, vous imitiez ceux qui vous ont apporté le message, n’est-ce pas ? Lorsque votre vie est si radicalement changée, vous voulez être comme eux. Comme eux, vous désirer une confiance entière dans le message et, comme eux, vous voulez avoir une cohérence totalle dans votre vie. C’est le type de personnes que nous voulons ressembler – des chrétiens cohérents, crédibles dont les vies prouvent que nos paroles sont vraies ! Ainsi, les Thessaloniciens ont commencé à imiter Paul et les autres apôtres. Ils ont commencé à vivre selon l’évangile comme ils le faisaient. Ils n’ont pas simplement reçu le message des apôtres, ils ont aussi imité leur exemple.
Le christianisme n’est pas une simple profession de foi, mais une vie transformée. Quand nous devenons chrétiens nous devenons des exemples du christianisme. Ce n’est pas simplement un changement intérieur, mais également un changement extérieur. Et l’exemple évident que nous commençons à imiter est celui d’autres chrétiens dont les vies sont crédibles, influençantes. Ce n’est pas assez pour nous de simplement montrer la voie du salut à quelqu’un. Nous devons le vivre ouvertement de manière à ce qu’il nous imite. C’est cela être la présence de Christ sur terre.
Remarquez que les chrétiens Thessaloniciens n’ont pas seulement imiter les apôtres, mais ce qui est plus important est qu’ils sont devenus des imitateurs “du Seigneur.” Comme ils imitaient Paul, ainsi ils imitaient “le Seigneur” parce que la vie de Paul les dirigeait vers Christ. Tout comme Paul était la présence de Christ pour eux, ils sont devenus la présence de Christ pour eux-mêmes : ils sont devenus des exemples du Seigneur.
C’est cela la signification du leadership spirituel et du mentorat, n’est-ce pas ? C’est comme ça que la croissance spirituelle naît chez ceux pour qui nous travaillons. Le leadership et le mentorat chrétiens consistent à enseigner les autres à partir de notre connaissance et expérience de la vie, ce qui concerne la vie chrétienne, de manière à ce que ce qu’ils voient en nous les attirent à Christ et qu’ils deviennent des suivistes du Seigneur, ses imitateurs et ses exemples à d’autres.
Ainsi, en tant que pasteurs et dirigeants d’églises, nous devons tous vivre nos vies devant les autres de manière crédible et comme Christ, de sorte à ce qu’ils mettent en pratique ce qu’ils voient en nous. Cela peut avoir lieu dans une classe d’école de diamnche, ou dans un petit groupe d’étude biblique, ou chez vous avec vos enfants, et dans les rencontres d’églises.
De même, nous devons nous assurer que ceux que nous suivons traduisent le message de l’évangile dans leurs paroles et leur conduite de manière à ce qu’en les imitant, nous imitions Christ, et devenions la présence de Christ sur terre. Mais, prenez garde: Être un imitateur ou un exemple de Christ implique souffrir pour l’évangile comme Christ a souffert. Lorsqu’on vous identifie avec Christ de façon rapprochée, vous souffrirez pour l’évangile, vous risquez l’opposition à vos croyances et votre style de vie. C’est ce qui est arrivé aux Thessaloniciens - “recevant la parole au milieu de beaucoup de tribultation” (1:6b). Ils étaient persécutés pour leur foi.
Il se peut que nous ne souffrions pas la persécution comme les chrétiens en Chine, au Soudan, au Vietnam, au Cambodge et dans plusieurs autres endroits. Mais nous ferons face à la ridiculisation des athées et des évolutionnistes, la colère pure et dure des homosexuels et les groupes religieux radicaux, l’antagonisme de ceux qui s’opposent à la notion de la vérité absolue et les révendications exclusives de l’évangile.
Il se peut que vous ayez eu cette expérience dans la vie. Peut-être à l’école ou au collège, d’autres étudiants vous ont ridiculisé parce que vous-vous absteniez des rapports sexuels hors mariage à cause de votre foi n Christ. Peut-être au service, vos collègues vous ont évité parce que vous ne regardez pas les film pronographiques ou parce que vous ne sortez pas boire après le travail à cause de votre foi en Christ. Peut-être dans votre quartier ou dans votre voisinage, certains méprisent votre fréquentation fidèle de l’église, à cause de votre foi en Christ. Il y a plusieurs sortes de manières dont nous souffrons à cause de l’évangile.
Mais la soufrance des chrétiens est paradoxallement accompagnée par la joie. Le peuple de Dieu est capable de supporter le ridicule et l’opposition “avec la joie du Saint Esprit” (1:6c). C’est là un résultat paradoxal de récevoir l’évangile. D’une part, nous expérimentons la souffrance, et cependant, d’autre part, une “joie” qui surpasse la souffrance, une joie qui vient de la puissance d’endurance de l’Esprit qui demeure en nous.
C’est ce que sont les personnnes centrées sur l’évangile. Des gens qui sont connus par ce qu’ils font et par qui ils sont. Nous sommes des témoignages vivants de la puissance salvatrice de l’évangile. (1) L’évangile nous transforme et fait des nous des exemples de Christ, et...
(2) L’évangile nous transforme et fait de nous des exmples pour les autres (1:7-10). “…en sorte que vous êtes devenus un modèle pour les croyants de la Macédoine et de l’Achaïe (1:7). En imitant l’exemple des apôtres, les Thessaloniciens sont devenus aussi des exemples pour d’autres.
Nous devenons des exemples pour les autres par notre foi contagieuse (1:8-9a). “8Non seulement, en effet, la parole du Siegneur a retenti de chez vous dans la Macédoine et l’Achïe, mais votre foie n Dieu s’est faite connaître en tout lieu de telle manière que nous n’avons pas besoin d’en parler. Car on raconte à notre sujet, quel accès nous avons eu auprès de vous” (1:8-9a).
Tout le monde entend parler de l’église centrée sur lévangile. La parole du Seignuer (l’évangile) résonne d’elle de telle sorte que chacun l’entend de près et de loin, parce qu’ils se conduisent et parlent conformément à l’évangile. Tout le monde sait ce qui s’était passé à Thessaonique. Au lieu que la persécution fasse obstacle à leur témoignage, elle l’a, au contraire, fait prospérer ! D’autres ont entendu parler de leur conversion et ils ont commencé à dire : “savez-vous ce qui s’est passé là-bas à Thessalonique ? Savez-vous que quand ils ont reçu l’évangile, ils ont commencé à subir la persécution, et qu’ils se réjouissent en elle ?”
C’est là que la difficulté devient une bouée de sauvetage pour l’évangile. Nous entendons toujours cela dans les témoignages personnels, n’est-ce pas ? Quelqu’un est sauvé et la première chose que vous savez, c’est que les autres dissent : “avez-vous appris ce qui est arrivé à un tel et à un tel ? Il est devenu religieux. Il a trouvé Dieu.!” Tout le monde parle des personnes centrées sur l’évangile qui sont des témoignages vivants de la puissance transformatrice de l’évangile. Personne n’a besoin de faire de la publicité d’une véritable œuvre de l’Esprit de Dieu. Elle est évidente en elle-même et irrésistible. C’est une foi contagieuse.
Quand Dieu a commencé à œuvrer dans le Tabernacle de Brooklyn à New York, les nouvelles se sont répandues dans le monde entier. Cela est-il vrai de vous dans votre communauté ? Votre église est-elle un exemple hardi de la foi en Dieu ? Êtes-vous des témoignages vivants de la puissance transformatrice de l’évangile ?
Nous devenons des exemples pour les autres par notre foi contagieuse, et nous devenons des exemples pour les autres par notre conversion radicale (1:9b-10). La conversion radicale signifie (1) un changement total de direction : “…vous vous êtes convertis à Dieu, en abandonnant les idoles …” (1:9b). Les mêmes personnes qui, autrefois adoraient les idoles, se sont détournées du paganisme et ont donné leur vie à Dieu. C’est là un demi-tour complet dans la direction. La conversion radicale signifie se trouner “à Dieu’ dans la foi et se détourner “des idoles.” Les vrais croyants ne peuvent pas adorer Dieu et les idoles à la foi. Donc, par conversion radicale, il faut comprendre un changement complet de direction.
Le changement radical signifie (2) un changement complet de l’action. Ils ont commencé à “servir le Dieu vivant et vrai” (1:9b). C’est là la véritable preuve de la repentance – se détourner de satan et du péché et se tourner vers Dieu et la sainteté. Un changement complet de l’action signifie que vous commencez à “servir” Dieu. Vous êtes libérés de l’esclavage du péché, et rendus à la glorieuse liberté de servir Dieu. C’est ce que font les personnes centrées sur l’évangile – ils servent “le Dieu vivant et vrai.” Quel changement hardi de vie !
Vous servez le Dieu “vivant.” Non pas des satues de bois ou de pierre, mais le Dieu vivant, Celui qui est la vie en personne, en qui nous vivons et nous mouvons et avons notre être, celui qui donne à tous la vie et le souffle. Et vous servez le “vrai” Dieu. Non pas des faux dieux qui vous trompent, mais le vrai Dieu qui ne peut pas mentir. Non pas les dieux contrefaits du matérialisme, du pluralisme, du relativisme, de l’hédonisme, du narcissisme, mais le seul vrai Dieu.
La conversion radicale signifie un changement complet de direction, un changement complet d’action et la conversion radicale signifie (3) changement complet d’attente parce que (a) l’avenir est certain ; “…pour attendre des cieux son Fils (le Fils de Dieu)” (1:10a). C’est ce que les personnes centrées sur l’évangile font – elles attendent le retour de Christ des cieux dans une espérance certaine, quand la mort sera engloutie par la vie.
Notre attente future change parce que notre avenir est certain et notre attente change parce que (b) notre avenir est assuré. Dieu “a ressuscité des morts, Jésus, qui nous delivre de la colère à venir” (1:10b). Le Jésus qui a marché sur cette terre dans l’histoire, celui que Dieu a ressuscité d’entre les morts. Christ est vivant à la droite de Dieu, attendant de prendre son peuple élu, bien-aimé au ciel. C’est pourquoi, notre avenir est assuré, parce que la résurrection de Christ garantit notre résurrection Comme Dieu a ressuscité Christ d’entre les morts, Il nous ressuscitera de même.
Si nous faisons l’expérience de la conversion radicale, notre attente change parce que notre avenir est certain, notre avenir est assuré, et notre attente change parce que © notre avenir est réglé : “Jésus…nous délivre de la colère à venir” (1:10c). Ceux qui appartiennent à Christ ne craignent pas la colère de Dieu, parce que Christ, notre Sauveur, nous a racheté du jugement de Dieu en payant le prix de nos péchés avec son propre sang sur la croix. La colère de Dieu dans le jugement est certaine et elle arrive. Tous ceux qui se confient en Christ sont délivrés de la colère, mais tous ceux qui rejettent Christ son condamnés à vivre sa colère. Le besoin assourdissant du monde, c’est la délivrance de la colère à venir, par le Christ de l’évangile. Quelle consolation de savoir que quand nous sous sommes tournés à Dieu par la foi, notre avenir à été réglé, notre destinée éternelle dans les cieux est assurée!
Les gens n’aiment pas entendre parler de la colère de Dieu. Ils veulent juste entendre parler de l’amour de Dieu parce qu’ils argumentent qu’un Dieu aimant ne les condamneraient jamais. Voyez-vous, ils essaient subconsciemment d’échapper au jugement de Dieu, mais la vérité est que Dieu “jugera le monde selon la justice, par l’homme qu’il a désigné” (Acts 17:31), le Seigneur Jésus Christ. La colère de Dieu n’est pas un concept impersonnel pour que les philosophe en débatent, mais une réalité tangible dont les pécheurs feront face. Gloire soit rendue à Dieu, donc, parce qu’en tant que peuple de Dieu, nous avons été sauvés de la colère à venir.
Maintenant nous attendons avec empressement le retour imminent de Christ des cieux (cf. Phil. 3:20-21). Maintenant, nous attendons avec empressement qu’il complète notre rédemption par la transformation de nos corps et notre transferrement au ciel. Nous ne pouvons pas accélérer la venue de Christ, nous ne pouvons pas changer la date ou la manière de sa venue, mais nous l’attendons avec empressement pendant que nous travaillons. C’est une partie essentielle de la vie de l’évangile. Nous n’entendons plus beaucoup parler de cette venue. La plupart de l’église contemporaine a perdu de vue “la bienheureuse espérance, et la manifestation de la gloire du grand Dieu et Sauveur Jésus Christ” (Tit. 2:13). Les églises d’aujourd’hui semblent être plus centrées sur le présent généreux que sur le futur béni. Les chrétiens semblent vouloir entendre parler de leur vie, leurs familles, leurs besoins, leur bien-être, plutôt que d’entendre parler la glorieuse venue de Christ en majesté et en puissance, pour restaurer toute chose à Dieu le Père, dans une beauté resplendissante.
Est-ce là ce que vous prêchez ? Est-ce là votre attente ? Est-ce là votre espérance ? Votre avenir est-il certain, assuré et réglé ? Vous confiez-vous à vous-même, vos bonnes oeuvres, votre argent, vos rêves dans ce monde ? Ou attendez-vous avec empressement le retour de Christ ?
Remarques conclusives
C’est donc cela le portrait de la vraie spiritualité, du christianisme authentique : “Le peuple de Dieu démontre l’évangile dans leur marche et dans leurs paroles.” Les personnes centrées sur l’évangile sont connues par ce qu’ils font – des gens qui démontrent leur foi par les œuvres, leur amour par le servie, et leur espérance par la perséverance. Et les personnes centrées sur l’évangile son connues par qui elles sont – des personnes qui sont transformées par l’évangile en exemples de Christ et en exemples pour les autres.
C’est là ce que nous, en tant que leaders d’églises, devons prêcher, et c’est de cette manière que nous devons vivre, pour que les membres de nos églises puissent croître spirituellement par notre leadership. Nous devons vivre de telle manière à ce que les autres voient Christ en nous. Cela vous décrit-il ? Les autres voient-ils Christ en vous ? Vous imitent-ils parce que vous êtes des personnes pieuses qui marchent et parlent de l’évangile ?
III. Plan de Messages
Pour écouter la version audio de ces messages en Anglais, cliquez sur ces liens : Link 1 - Apoc. 2 : 18-20; Link 2 - Apoc. 2 : 20-23; Link 3 - Apoc. 2 : 23-29.
Titre : Lettres aux Sept Eglises : Thyatire – Progressant mais corrompue
Thème : La tromperie subtile du péché dans l’église
Point 1 : Christ donne des ordres à l’église pour son progrès (2 : 19)
Point 2 : Christ condamne l’église pour sa corruption (2 : 20)
Point 3 : Christ met l’église en garde s’elle n’est pas repentante (2 : 21-23)
Point 4 : Christ confirme sa grâce à l’église (2 : 24-29)
Related Topics: Pastors
Jurnalul Electronic Al Păstorilor, Rom Ed 36, Editia de Vară 2020
A ministry of…
Author: Dr. Roger Pascoe, President,
Email: [email protected]
I. Consolidarea interpretării biblice
„Cum să citim și să înțelegem Biblia” (Partea a 3-a)
Introducere
Aceasta este partea a treia a studiului nostru intitulat „Consolidarea interpretării biblice: Cum să citim și să înțelegem Biblia”. În ediția precedentă a acestui jurnal, am vorbit în încheiere despre „Impactul culturii asupra înțelegerii noastre” – fiind vorba atât despre cultura antică, cât și despre cea contemporană. În această ediție, vom privi și la alte aspecte ale interpretării biblice (adică ale hermeneuticii), care au un impact asupra modului în care înțelegem textul atunci când studiem Biblia în procesul de pregătire pentru predicare.
Pe lângă diferențele dintre cultura antică și cea contemporană, care influențează foarte mult modul în care citim și înțelegem Biblia, mai există și întrebarea: care practici din Biblie sunt limitate la cultura antică (i.e. „practici culturale”) și care se aplică în toate culturile și în toate timpurile (i.e. „practici transculturale”). În primul rând, haideți să vorbim despre…
Două Extreme
Cele două extreme care influențează modul în care înțelegem Scriptura sunt: (1) Fiecare practică din Biblie este transculturală și prescriptivă. Conform acestei concepții, orice practică biblică este neschimbătoare și obligatorie pentru toți oamenii din toate timpurile. (2) Fiecare practică din Biblie este culturală și neprescriptivă. Conform acestei concepții, orice practică biblică este limită la cultura și timpul său și, prin urmare, este prescriptivă doar pentru cei cărora le-a fost scrisă - i.e. este o practică culturală și limitată în timp.
Eu cred că poziția corectă se află undeva între cele două extreme, adică unele practici din Biblie sunt permanente și neschimbătoare, pe când altele sunt temporare și schimbătoare. Sarcina noastră este, în primul rând, să distingem între practicile, obiceiurile și tradițiile „culturale” și cele „transculturale”; în al doilea rând, să descoperim principiile neschimbătoare reflectate de practicile antice; iar în al treilea rând, să aflăm cum pot fi exprimate acele principii într-un mod semnificativ în cultura noastră.
Ai grijă! Sarcina aceasta nu este ușoară! De aceea s-au scris multe cărți pe această temă și disputa încă nu s-a încheiat. Una dintre principalele probleme este faptul că, de-a lungul timpului, culturile și perspectivele despre lume și viață se schimbă, ceea ce pune presiune pe comunitatea creștină în ce privește schimbarea interpretării textului pentru a se adapta acelor perspective culturale care se schimbă. Putem da ca exemplu, aici, îmbrăcămintea (1 Pet. 3:3-5), formele de închinare (instrumente, cântece etc.) și rolul femeilor în lucrarea publică a bisericii.
Din când în când, pot să existe argumente pentru schimbarea anumitor practici (dacă acestea sunt culturale și neprescriptive), pentru a asigura o mai bună comunicare a acelor principii neschimbătoare, însă niciodată nu ne va fi îngăduit să schimbăm interpretarea textului doar pentru a-l face să se potrivească culturii noastre. Aici este, de fapt, problema. Pentru a te ajuta să înțelegi mai bine chestiunea aceasta a elementelor culturale vs. cele transculturale, permite-mi să îți dau…
Două Exemple
Exemplul #1: Spălarea picioarelor (In. 13:14). Unii creștini practică spălarea picioarelor, pe când alții nu. Există trei variante de interpretare în cazul acesta. Varianta #1: Aceasta este o practică culturală limitată și nu extragem niciun principiu de aici. Această variantă de interpretare susține că învățătura și practica respectivă era limitată la Palestina secolului I d.Hr., pentru că drumurile erau prăfuite și, prin urmare, se obișnuia ca gazda să spele picioarele celor care intrau în casa sa. Varianta #2: Acesta este un principiu transcultural și o practică universală. Conform acestei perspective, spălarea picioarelor este atât expresia unui principiu neschimbător, precum și metoda indicată pentru aplicarea acelui principiu – i.e. spălarea picioarelor este indicată ca o practică permanentă indiferent de cultură, o practică ce trebuie respectată în toate culturile și în toate timpurile. Varianta #3: Acesta este un principiu transcultural care se transpune în practici culturale diferite. Potrivit acestei interpretări, spălarea picioarelor este expresia culturală a unui principiu neschimbător, care poate fi exprimat în diferite moduri ce diferă de la o cultură la alta, precum și de la o perioadă la alta, moduri care sunt relevante pentru cultura și perioada contemporană.
Căutând să dăm un răspuns la această problemă, trebuie să punem două întrebări: Întrebarea #1: Care este principiul permanent, neschimbător exprimat aici? Răspuns: Principiul este că trebuie să arătăm smerenie și disponibilitate de slujire în relațiile cu ceilalți. Întrebarea #2: Cum este exprimat acest principiu în practică? Răspuns: În Palestina primului secol, acest principiu era pus în practică prin spălarea picioarelor unii altora pentru că (a) aceasta era una din cele mai de jos slujbe dintr-o gospodărie (ceea ce arată smerenie) și (b) pentru că pe atunci oamenii purtau sandale și umblau pe drumuri prăfuite (ceea ce arată disponibilitatea de a sluji). Însă în alte culturi, principiul acesta poate fi exprimat în moduri mai relevante, mai semnificative și mai pe înțeles; cu alte cuvinte, aceasta este o practică ce, în alte culturi, ar fi reflectată mai bine prin obiceiuri relevante pentru cultura respectivă. Așadar, în cazul de față, aș opta pentru cea de-a treia variantă de interpretare expusă mai sus.
Exemplul #2: Acoperirea capului la femei (1 Cor. 11). Și aici avem trei variante de interpretare (vezi R.C. Sproul, Knowing Scripture [Cunoașterea Scripturii], 107). Varianta #1: Aceasta este o practică culturală limitată și nu extragem niciun principiu de aici. Această interpretare afirmă că învățătura exprimată aici este limitată la cultura din Palestina primului secol, în care femeile creștine trebuiau să fie supuse bărbaților și să-și arate supunerea prin obiceiul de atunci de a-și acoperi capul. Practica aceasta arăta (a) modestia lor și (b) supunerea lor față de bărbați. Însă în cultura noastră, femeilor nu li se cere să își acopere capul și nici nu sunt considerate a fi subordonate bărbaților.
Varianta #2: Acesta este un principiu transcultural și o practică universală. Potrivit acestei interpretări, învățătura aceasta reprezintă un principiu transcultural, conform căruia toate femeile creștine de pretutindeni și din toate timpurile trebuie să își arate supunerea față de bărbați acoperindu-și capul. Însă este adevărat că în toate culturile și în toate timpurile acoperirea capului femeilor arată supunerea față de bărbați? Nu cred. De fapt, în culturile vestice, practica aceasta nu doar că ar fi considerată ciudată, ci ar putea transmite exact opusul a ceea ce ar vrea să transmită, considerându-se că femeile ar încerca astfel să atragă atenția asupra lor.
Varianta #3: Acesta este un principiu transcultural care se transpune în practici culturale diferite. Potrivit acestei interpretări, supunerea femeilor creștine față de bărbați este un principiu transcultural (bazat pe ordinea creației), însă felul în care este transpus în practică poate varia de la o cultură la alta, adică poate fi exprimat prin acoperirea capului, dar nu neapărat cu un văl, sau poate fi cu totul altceva. Eu înclin înspre această variantă de interpretare.
Subiectul acoperirii capului la femei a fost, iar în unele sfere creștine continuă să fie, un subiect de dispută. Exegeza pasajului este supusă unor dezbateri aprinse, în mare măsură din cauza faptului că pasajul conține un limbaj mai greu de înțeles. La un moment dat, Pavel pare să spună că părul femeii este învelitoarea capului său, așa că de ce mai are nevoie de văl (ex. 1 Cor. 11:15)? Și aplicația este supusă unor dezbateri aprinse. În unele culturi din zilele noastre, femeile (creștine sau necreștine) încă își mai acoperă capul în diferite moduri (ex. femeile musulmane folosesc vălul; femeile din Europa de est basmaua).
Majoritatea acestor dispute cu privire la principii transculturale versus principii culturale nu influențează doctrinele fundamentale, însă fără îndoială că pot crea, și în unele cercuri chiar creează, neînțelegeri. Așa că, ce putem face pentru a clarifica această dilemă a înțelegerii și interpretării practicilor culturale vs. transculturale din Biblie?
Evident, un prim pas ar fi să știm câte ceva despre practicile antice, despre istoria, perspectiva despre lume și viață și despre comunicarea din vremea aceea (sau cel puțin să avem resurse pe care să le putem consulta în privința aceasta). Apoi, avem nevoie de câteva reguli care să ne ajute să înțelegem și să interpretăm corect aceste texte influențate de cultura de atunci.
Patru Reguli De Interpretare
Aceste patru reguli de interpretare te vor ajuta să înțelegi și să interpretezi chestiunile culturale din text (adaptat după R.C. Sproul, Knowing Scripture [Cunoașterea Scripturii], 108 și urm.).
Regula #1: Studiază Biblia pentru a afla acele obiceiuri care s-au schimbat de-a lungul timpului. Această regulă ne ajută în special să identificăm lucrurile din Vechiul Testament care s-au schimbat în Noul Testament. Deși multe din practicile și cerințele din Vechiul Testament (ex. legile cu privire la mâncare, sistemul de jertfe, stilurile de îmbrăcăminte, limbajul, banii) au fost diferite în Noul Testament, principiile erau încă valabile. Schimbările care au avut loc nu s-au datorat neapărat schimbărilor culturale (ex. trecerea de la cultura evreiască a V.T. la cultura neamurilor din N.T.), ci, uneori, s-au datorat progresului revelației din planul de mântuire al lui Dumnezeu.
Trebuie să facem diferența între legile lui Dumnezeu (ex. jertfele), pe care El Însuși le-a schimbat, pentru că nu au fost date cu caracter permanent (cf. 2 Cor. 3:7, 11, 13; Evr. 8:7 și urm.) și instituțiile culturale (ex. căsătoria, sclavia). Unii s-au întrebat dacă, din moment ce atitudinea față de sclavie se schimba deja în Noul Testament (ex. Onisim nu trebuia pedepsit cu moartea, ci primit ca un frate), nu am fi oare îndreptățiți să tragem concluzia că relația de căsnicie se poate schimba și ea (ex. soția nu mai este sub autoritatea soțului) și că rolul femeilor în biserică de asemenea se poate schimba (ex. femeile pot îndeplini rolul de pastor al bisericii)? Însă, după cum arată R. C. Sproul, „trebuie să avem grijă să facem diferența între instituțiile a căror existență Biblia doar o recunoaște, cum ar fi «stăpânirile care sunt» (Rom. 13:1), și cele pe care Biblia le instituie, le susține și le stabilește”, cum ar fi căsătoria. Apoi continuă: „Principiul supunerii față de structurile de autoritate existente (cum ar fi statul roman) nu înseamnă neapărat că Dumnezeu aprobă acele structuri, ci este doar o chemare la smerenie și la ascultare civilă. În tainica Sa providență absolută, Dumnezeu poate rândui să existe un Cezar Augustus fără a-l aproba ca model de virtute creștină. Însă structurile și tiparele de autoritate din căsnicie sunt instituite și susținute în ambele testamente. A pune structurile biblice ale familiei pe aceeași treaptă cu problema sclaviei înseamnă să treci cu vederea diferențele dintre cele două. Așadar, Scripturile ne învață cum să ne comportăm într-o situație rea sau opresivă, însă în același timp stabilesc structuri care trebuie să oglindească scopurile bune ale creației.” (Sproul, Knowing Scripture [Cunoașterea Scripturii], 109).
Așadar, fii atent la obiceiurile „schimbătoare” din Biblie – cele pe care Dumnezeu Însuși le-a schimbat (ex. renunțarea la sclavie, din moment ce N.T. arată că acesta nu este un principiu permanent, ci doar o practică culturală) și cele pe care ființele umane păcătoase le-au schimbat.
Și fii atent la obiceiurile „neschimbătoare” din Biblie, cum ar fi (1) supunerea față de autoritatea statală, chiar dacă aceasta nu reflectă valori creștine (cu condiția, bineînțeles, ca această supunere să nu ne pună în conflict cu principiul care spune că trebuie „să ascultăm mai mult de Dumnezeu decât de oameni”); (2) menținerea căsătoriei ca o practică permanentă lăsată de Dumnezeu pentru unirea dintre un bărbat și o femeie și nu ca o practică supusă schimbărilor culturale.
Regula #2: Nu încerca să găsești în textul biblic practici culturale din primul secol la care autorul se prea poate să nu se fi gândit.
De exemplu, vei auzi uneori predicatori spunând că învățăturile lui Pavel cu privire la părul femeilor și la acoperirea capului veneau din dorința lui ca femeile creștine să arate altfel decât prostituatele de la templu din vremea aceea și din cultura aceea. Însă, după cum arată R.C. Sproul (vezi Knowing Scripture [Cunoașterea Scripturii], 110), aceasta înseamnă să vezi în text idei care sunt, de fapt, pure speculații făcute de anumiți teologi și nu ceea ce a reprezentat adevăratul motiv din spatele învățăturii respective. De fapt, în cazul acesta, o astfel de interpretare a textului este greșită, pentru că Pavel afirmă că învățătura sa cu privire la supunerea femeilor față de bărbați (1 Cor. 11:8-11) se bazează pe ordinea creației, care era exprimată atunci, în primul secol, prin acoperirea capului la femei. Învățătura aceasta nu avea nimic de-a face cu prostituatele de la templu, deși, fără îndoială, acestea dădeau dovadă de un comportament nerușinat atunci când nu își acopereau capul, ci chiar și-l rădeau (cf. 1 Cor. 11:5b-6).
Trebuie să recunoaștem că unele din practicile creștine din primul secol au fost, cu siguranță, contrare culturii de atunci (adică nu s-au conformat culturii), din moment ce creștinii au fost atât de persecutați pentru credințele și practicile lor. Așadar, trebuie să ținem seama de faptul că creștinii din primul secol au avut propriile lor practici, care erau specifice situației lor și care nu sunt prescriptive pentru alte culturi.
Regula #3: Atunci când autorul face referire la creație ca bază a învățăturii sale, el afirmă un principiu universal, transcultural și permanent.
Practicile care își au rădăcinile în creație nu pot fi niciodată considerate ca fiind culturale. A face acest lucru înseamnă a face irelevantă însăși temelia existenței noastre. „Legile creației nu au fost date omului ca evreu sau creștin sau ca locuitor al Corintului, ci sunt înrădăcinate în responsabilitatea omului înaintea lui Dumnezeu” (Sproul, 110-111).
Pavel face referire la creație atunci când argumentează că acoperirea capului arată supunerea femeilor față de bărbați în biserică (după cum am menționat mai sus, 1 Cor. 11:2-16) și din nou atunci când argumentează că femeile trebuie să stea în tăcere și supunere în biserică (1 Tim. 2:11-15).
Și Isus face referire la creație când răspunde la întrebarea fariseilor cu privire la divorț (Mat. 19:4-6), amintindu-le voia lui Dumnezeu cu privire la căsătorie revelată la creație. Deși Moise a permis divorțul din cauza împietririi inimii omului, totuși Isus susține standardul lui Dumnezeu în ce privește relațiile de căsătorie așa cum El le-a stabilit de la început.
Așadar, putem trage două concluzii: (1) Învățătura înrădăcinată în creație este transculturală dacă, pe parcursul revelației progresive, nu este modificată mai târziu în Scriptură (Sproul, 111); (2) Deși aceste principii înrădăcinate în creație sunt transculturale, modul în care sunt puse în practică poate depinde de la o cultură la alta.
Regula #4: Atunci când nu știi dacă o învățătură biblică este culturală ori transculturală, înclină mai bine înspre varianta transculturală.
Atunci când ai dubii, este mai bine să interpretezi un obicei ca fiind principiu mai degrabă decât să interpretezi un principiu ca fiind un simplu obicei. Nu recomand legalismul, care se manifestă prin: (1) O atitudine rigidă și o practicare strictă a unui sistem de reguli și norme nebiblice care pretinde interpretarea și aplicarea practicilor culturale (din Scriptură sau dinafara ei) ca principii transculturale; (2) Ridicarea anumitor practici (ca îmbrăcămintea, dieta) la nivel de doctrină biblică (i.e. transformarea unor practici în principii; transformarea formelor în principii), în special pentru a obține favoare înaintea lui Dumnezeu pentru salvare sau creștere spirituală (i.e. prin lege și nu prin har) prin realizarea anumitor lucruri și abținerea de la alte lucruri.
Însă, în loc să renunțăm la ele considerându-le irelevante și profund legaliste, eu recomand supunerea față de acele practici biblice pe care nu știm cu certitudine cum trebuie să le interpretăm și să le aplicăm (cultural și situațional; sau transcultural și universal). Aceasta nu este o situație ideală, ci doar o recomandare pentru acele texte pe care nu știm cum să le încadrăm în ce privește aplicarea lor în cultura zilelor noastre.
II. Consolidarea conducerii biblice
„Creșterea spirituală și impactul lucrării pastorale: un studiu exegetic asupra textului din 1 Tesaloniceni 1:1-10”
Citind acest studiu exegetic asupra textului din 1 Tesaloniceni 1:1-10, sper că vei vedea ce impact imens poate să aibă conducerea ta pastorală asupra creșterii spirituale a bisericii. Am văzut undeva această poezioară despre biserica perfectă:
„De vei găsi o biserică perfectă fără nicio pată sau durere, nu te duce acolo, căci nu va mai fi perfectă.
De vei găsi o biserică perfectă unde toate îngrijorările dispar, treci mai departe, ca nu cumva, intrând în ea, să strici această capodoperă.
Dar din moment ce nu există această biserică perfectă, cu bărbați și femei perfecte, să nu mai căutăm o astfel de biserică și să începem s-o iubim pe cea în care ne găsim.”
Niciunul dintre noi nu face parte dintr-o biserică perfectă, însă cu siguranță vrem să fim biserica pe care o dorește Dumnezeu și cu siguranță vrem să încercăm să imităm o biserică model. Și tocmai acesta este subiectul textului pe care îl studiem: imaginea bisericii model. Ce fel de oameni formează biserica model? Cum arată aceștia? Ce fac ei? Pe scurt, biserica model este formată din oameni evlavioși care mărturisesc evanghelia prin trăirea și vorbirea lor.
Biserica din Tesalonic era destul de tânără. Credincioșii din Tesalonic se convertiseră de curând de la închinarea păgână la idoli și din cauza aceasta au fost apoi persecutați pentru credința lor. Pavel le amintește, așadar, de rădăcinile lor spirituale. Le amintește că rădăcinile lor spirituale erau „în Dumnezeu Tatăl și în Domnul Isus Hristos” (1:1a). Ei aveau o viață comună în Dumnezeu, o viață înrădăcinată în Tatăl și în Fiul. Biserica trăiește „în” Dumnezeu; El este atât sfera spirituală, cât și sursa divină a existenței noastre, iar în afara lui Dumnezeu biserica nu are viață și nici motiv să existe. Știind că suntem „în Dumnezeu Tatăl și în Domnul Isus Hristos”, lucrul acesta ar trebui să ne facă să ne simțim în siguranță și protejați în fața persecuției, a batjocurii și a opoziției față de adevăr. Indiferent de împotrivirea de care avem parte, noi suntem în siguranță în Dumnezeu, a Cărui viață o împărtășim.
Pavel le mai amintește și de binecuvântările lor spirituale: „Har și pace de la Dumnezeu” (1:1b). Bunăvoința suverană a lui Dumnezeu era peste ei, deoarece găsiseră „har” în Hristos, iar „pacea” Sa era peste ei, pentru că fuseseră împăcați cu Dumnezeu prin Hristos. Așa este o adevărată biserică a lui Dumnezeu! Este formată din oameni a căror viață spirituală este înrădăcinată în Dumnezeu și ale căror binecuvântări spirituale curg din Dumnezeul harului și al păcii.
Pavel Îi mulțumește mereu lui Dumnezeu pentru ei (1:2), atunci când își amintește de manifestarea adevăratei lor spiritualități, deoarece evanghelia avea un loc central în viața lor. Și noi ar trebui, ca și Pavel, să aducem mulțumiri pentru astfel de oameni. Însă, cum îi recunoaștem?
1. Recunoaștem oamenii ancorați în evanghelie după faptele lor (1:3).
Roada Duhului se vede în ei. Credința, dragostea și nădejdea nu rămân inactive în viața credincioșilor evlavioși. Aceste trăsături sunt dovada exterioară a locuirii interioare a Duhului Sfânt. Ele sunt lucrarea practică și expresia evangheliei. Acesta este rezultatul vieții noi pe care o avem în Dumnezeu. Aceste trăsături nu sunt invizibile, ca un fel de ADN religios, ci sunt expresii active ale identității noastre ca popor al lui Dumnezeu.
Evanghelia, în esența sa, este „credință” în Hristos, care este exprimată prin „dragoste” pentru Dumnezeu și pentru semeni și care ne asigură o „nădejde” pentru veșnicie.
Observați că oamenii ancorați în evanghelie își arată credința prin faptele lor. „Căci ne aducem aminte fără încetare, înaintea lui Dumnezeu, Tatăl nostru, de lucrarea credinței voastre”(1:3a). Credința creștină produce fapte bune pentru Dumnezeu. După cum spune Iacov, „credința fără fapte este moartă” (Iacov 2:20). Dacă spui că ai credință, însă faptele tale nu arată lucrul acesta, nașterea ta din Dumnezeu este îndoielnică. Trebuie să ne arătăm credința prin faptele bune pe care le facem pentru Dumnezeu. Credința creștină schimbă în mod radical felul în care trăiești, așa că tu trăiești acum pentru a-I sluji lui Dumnezeu cu fapte care Îi aduc laudă Lui. Oamenii ancorați în evanghelie își arată credința prin faptele lor și…
Oamenii ancorați în evanghelie își arată dragostea prin slujirea lor. „Ne aducem aminte fără încetare … de osteneala dragostei voastre” (1:3b). Dragostea ne motivează să slujim altora fără să obosim. Este ușor să spui că iubești pe cineva, dar acestea sunt cuvinte goale și fără sens dacă dragostea aceasta nu se exprimă prin slujirea activă a persoanei respective.
Dragostea noastră pentru Dumnezeu ne face să îi slujim pe semenii noștri, chiar și atunci când trebuie să facem o muncă grea, laborioasă, obositoare, pentru că slujim cu dragoste jertfitoare, care caută binele celorlalți și pentru că muncim ca „înaintea lui Dumnezeu, Tatăl nostru” și în numele Lui. Oamenii ancorați în evanghelie își arată credința prin faptele lor, dragostea prin slujirea lor și…
Oamenii ancorați în evanghelie își arată nădejdea prin perseverența lor. „Ne aducem aminte fără încetare… de tăria nădejdii în Domnul nostru Isus Hristos”(1:3c). Perseverența se naște dintr-o nădejde neclintită.
Unei creștine din China i s-au confiscat toate bunurile personale de șase ori, pentru că găzduia o biserică în casa ei. Se spune că această creștină a afirmat: „Nimic nu ne va putea opri! Nici persecuția, nici confiscarea tuturor bunurilor noastre!” De ce? De ce nu renunță creștinii aceștia? Pentru că au o nădejde neclintită, înrădăcinată într-o credință de nezdruncinat, și atunci când apar conflicte sau împotriviri, ei răspund printr-o perseverență fermă, în ciuda obstacolelor pe care le întâlnesc în cale.
Viața creștină este susținută de o nădejde trainică. Nădejdea noastră nu este de tipul „în visele tale” sau „listă de dorințe de Crăciun”; și nici nu este o nădejde ce poate fi distrusă de împrejurări dificile. Cineva a spus că „nădejdea creștină este certitudinea unei realități încă neexperimentate” (Alistair Begg). Nădejdea noastră este nădejdea evangheliei, siguranța salvării noastre, așteptarea iminentei întoarceri a Salvatorului nostru. Nădejdea noastră este nădejdea celor care cândva nu aveau nicio nădejde, însă acum au o nădejde care dă la o parte orice descurajare și împotrivire.
Orientarea spre viitor a nădejdii este ceea ce ne motivează. Atunci când ne concentrăm pe un viitor sigur, putem trata mai ușor problemele din prezent. Dacă nu trăiești cu nădejdea unui viitor mai bun, a unei alinări sau a unei împliniri, atunci cum poți persevera, cum poți merge mai departe?
Credință, dragoste, nădejde. Acestea sunt semnele oamenilor spirituali, ancorați în evanghelie, a oamenilor care, prin modul lor de viață, aduc prezența lui Hristos pe pământ. Cum sunt exprimate trăsăturile acestea în viața ta? Acesta este accentul din text – accentul nu cade pe niște idei pasive, ci pe expresii active ale identității noastre, pe lucrarea zilnică de rodire a Duhului în viața noastră. Cum arată aceste virtuți spirituale în viața ta? Faptele tale sunt o exprimare corectă a credinței tale? Slujirea ta față de semeni arată dragostea ta pentru ei? Perseverența ta arată nădejdea pe care o ai în Dumnezeu? Viața ta este exprimarea practică a prezenței lui Hristos pe pământ? Biserica ta este ancorată în evanghelie? Este formată din oameni care sunt cunoscuți după faptele lor? „Oamenii evlavioși mărturisesc evanghelia prin trăirea și vorbirea lor.” Oamenii din biserica ta sunt oameni care își arată credința prin faptele lor, dragostea prin slujirea lor și nădejdea prin perseverența lor?
Suntem recunoscători pentru oamenii ancorați în evanghelie, care dau dovadă de o adevărată spiritualitate. Așadar, recunoaștem oamenii ancorați în evanghelie după faptele lor. Și, în al doilea rând…
2. Recunoaștem oamenii ancorați în evanghelie după identitatea lor (1:4-6).
Relația strânsă a lui Pavel cu acești credincioși este exprimată prin faptul că el îi amintește mereu în rugăciune (1:2), își amintește ce au făcut și cum trăiau ei (1:3), precum și prin cunoașterea identității lor în Hristos (1:4). Aceștia erau creștini autentici, care își trăiau credința în mod practic și care erau cunoscuți pretutindeni după mărturia identității lor. Nu e de mirare că Pavel mulțumea totdeauna lui Dumnezeu pentru ei! Și noi ar trebui să aducem mulțumire pentru oamenii ancorați în evanghelie, care sunt exemple reale de spiritualitate. Mulțumim lui Dumnezeu că oamenii aceștia sunt cunoscuți după faptele lor și după identitatea lor!
În primul rând, noi suntem mărturii vii ale puterii salvatoare a evangheliei.
Puterea salvatoare a evangheliei se vede în (1) exercitarea suveranității lui Dumnezeu în alegere: „Știm, frați preaiubiți de Dumnezeu, alegerea voastră” (1:4). Nu putem fi oameni ancorați în evanghelie dacă nu suntem „aleși” de Dumnezeu – poporul ales și iubit de Dumnezeu. Alegerea este o doctrină biblică, fie că o înțelegem sau nu, fie că ne place sau nu. „Alegere” este termenul folosit pentru a descrie alegerea suverană a lui Dumnezeu a anumitor persoane pentru a fi salvate (cf. Efes. 1:4; Rom. 9:11; 11:5, 7, 28; 2 Pet. 1:10).
Poate vă întrebați de ce este necesară alegerea. Pentru că dacă Dumnezeu nu ne-ar fi ales și nu ne-ar fi atras la El, nimeni nu ar fi fost salvat vreodată. Nimeni nu ar fi fost salvat pentru că noi toți suntem, prin natura și trăirea noastră, păcătoși incorigibili, care nu s-ar întoarce niciodată la Dumnezeu cu credință salvatoare, dacă nu ar fi atrași de Duhul Său. De aceea este necesară alegerea.
Poate veți întreba: atunci de ce ne-a ales pe noi? Nu pentru că suntem mai neprihăniți decât alți oameni, pentru că „Nu este niciun om neprihănit, niciunul măcar” (Rom. 3:10), ci Domnul ne-a ales pe noi pentru că Și-a revărsat dragostea asupra noastră în mod suveran. Noi suntem poporul Său ales și iubit și aceasta este temelia nădejdii noastre neclintite. Dumnezeu ne-a ales pentru că ne-a iubit și nu va renunța niciodată la noi! Suntem salvați pentru eternitate datorită dragostei Sale mari prin care ne-a salvat.
Oamenii ancorați în evanghelie sunt cei care sunt aleși de Dumnezeu și care, în baza a ceea ce fac și ceea ce sunt, prezintă o imagine reală a spiritualității, mărturii vii ale puterii salvatoare a evangheliei. Puterea salvatoare a evangheliei se vede în (1) exercitarea suveranității lui Dumnezeu în alegere și…
Puterea salvatoare a evangheliei se vede în (2) activitatea Duhului lui Dumnezeu prin Cuvântul Său. Mijlocul rânduit de Dumnezeu pentru comunicarea evangheliei este predicarea și aceasta necesită folosirea cuvintelor. Însă predicarea înseamnă mult mai mult decât niște simple cuvinte, căci doar cuvintele nu pot schimba o viață. Prin cuvinte exprimăm adevărul lui Dumnezeu și prin Duhul Sfânt experimentăm puterea lui Dumnezeu. Pavel spune: „În adevăr, Evanghelia noastră v-a fost propovăduită nu numai cu vorbe, ci cu putere, cu Duhul Sfânt” (1:5a).
Puterea salvatoare a evangheliei se manifestă atunci când Cuvântul lui Dumnezeu este aplicat de Duhul lui Dumnezeu, căci Cuvântul lui Dumnezeu și Duhul lui Dumnezeu lucrează împreună. John Stott scrie: „Cuvintele rostite în slăbiciunea omenească trebuie să fie confirmate de putere divină… Nu trebuie să despărțim niciodată ceea ce Dumnezeu a unit, adică Cuvântul și Duhul Său. Cuvântul lui Dumnezeu este sabia Duhului. Duhul fără Cuvânt este neînarmat; Cuvântul fără Duh este fără putere.” (John Stott, The Gospel and the End of Time, The Message of 1 Thessalonians [Evanghelia și sfârșitul vremurilor, Mesajul cărții 1 Tesaloniceni], 34).
Numai Duhul Sfânt poate schimba vieți prin puterea Sa divină. Numai Duhul Sfânt poate convinge o inimă împietrită de adevărul evangheliei, în așa fel încât aceasta să fie transformată prin credința în Hristos. Numai El poate ilumina o minte orbită ca să poată înțelege mesajul evangheliei și să-și pună încrederea în Mântuitorul.
Pavel știa că tesalonicenii erau poporul ales al lui Dumnezeu, pentru că mesajul evangheliei lucrase cu putere în ei și le schimbase viața. Dacă nu ar fi fost poporul ales al lui Dumnezeu, urechile lor ar fi rămas surde la evanghelie. Însă în cazul lor, mesajul a fost însoțit de puterea Duhului Sfânt și a avut efect transformator. Acesta este semnul distinctiv al poporului ales și iubit de Dumnezeu. Viețile noastre sunt schimbate în mod radical de puterea transformatoare a evangheliei.
Așadar, puterea salvatoare a evangheliei se vede în (1) exercitarea suveranității lui Dumnezeu în alegere, (2) puterea Duhului lui Dumnezeu prin Cuvânt și în (3) credibilitatea slujitorilor lui Dumnezeu în predicare. Mesajul pe care tesalonicenii l-au auzit a avut un efect puternic în schimbarea vieții lor, deoarece Cuvântul lui Dumnezeu a fost aplicat de Duhul lui Dumnezeu și deoarece mesagerii care le-au predicat evanghelia au fost credibili și convingători. Puterea evangheliei vine de la Duhul Sfânt și credibilitatea ei de la creștinii care o cred și o trăiesc!
Apostolii care le-au predicat tesalonicenilor au fost mesageri convingători și credibili pentru că aveau încredere deplină în mesajul lor: „Evanghelia noastră v-a fost propovăduită … cu o mare îndrăzneală” (1:5b). Ei erau pe deplin convinși de adevărul mesajului lor și se aflau cu totul sub ungerea Duhului asupra lucrării lor. Ei erau pe deplin convinși că acel Cuvânt pe care îl predicau era Cuvântul lui Dumnezeu și că acesta va duce la îndeplinire planul lui Dumnezeu.
Ei aveau încredere deplină în mesajul lor și erau consecvenți în mesajul lor. „Căci știți că, din dragoste pentru voi, am fost așa printre voi” (1:5c). „Viața noastră nu a fost ascunsă”, spune Pavel. „Noi am trăit în conformitate cu mesajul pe care l-am predicat. Ați știut că ceea ce am spus este adevărat pentru că ați văzut cum am trăit.” Apostolii erau predicatori ce întrupau mesajul pe care îl predicau. Cuvântul lui Dumnezeu se manifesta în viața lor. Ei întrupau evanghelia prin caracterul și comportamentul lor. Ceea ce spuneau se potrivea perfect cu modul în care trăiau. Iar asta face ca mesajul lor să fie extrem de credibil! Mesajul lor avea puterea de a schimba vieți, pentru că ei erau predicatori ancorați în evanghelie și plini de Duhul Sfânt, al căror mesaj era transmis cu convingerea Duhului și primit cu puterea transformatoare a Duhului. Și astfel mesajul devine profund credibil și convingător.
Numai când Duhul Sfânt lucrează în tine, mesajul are putere transformatoare în viața altora. Nu poți fi eficient în comunicarea evangheliei dacă viața ta nu este în consecvență cu mesajul tău. Ceea ce spui și crezi trebuie să fie în conformitate cu modul în care trăiești. Nu poți fi eficient în comunicarea evangheliei dacă nu ești pe deplin convins de puterea și veridicitatea ta. Numai Duhul Sfânt poate lua cuvintele tale și să le pună în mintea, inima și conștiința oamenilor cu o putere transformatoare, astfel încât ei să spună: „Ce trebuie să fac ca să fiu mântuit?” Predicatorii plini de putere spun adevărul lui Dumnezeu din Cuvântul lui Dumnezeu, convinși fiind de adevărul său, toate acestea venind din umplerea cu Duhul Sfânt și din activitatea Sa.
„Oamenii evlavioși mărturisesc evanghelia prin trăirea și vorbirea lor.” Suntem cunoscuți prin ceea ce facem și prin ceea ce suntem. Cine suntem noi? În primul rând, creștinii adevărați sunt mărturii vii ale puterii salvatoare a evangheliei și...
În al doilea rând, suntem mărturii vii ale puterii transformatoare a evangheliei (1:6-10).
Observați că (1) evanghelia ne transformă în exemple vii ale lui Hristos: „Și voi înșivă ați călcat pe urmele mele și pe urmele Domnului” (1:6a). Apostolii erau exemple vii ale lui Hristos pentru tesaloniceni și, ca urmare, ei au călcat pe urmele apostolilor. Este normal ca atunci când primești evanghelia să calci pe urmele celor care ți-au adus mesajul, nu-i așa? Când viața ta se schimbă în mod radical, vrei să fii ca ei. Ca și ei, vrei să ai încredere deplină în mesajul adus și, tot ca ei, vrei ca viața ta să fie în deplin acord cu mesajul. Astfel de oameni ne dorim să fim – creștini consecvenți, credibili, a căror viață demonstrează că ceea ce spunem este adevărat! Așadar, creștinii tesaloniceni au început să calce pe urmele lui Pavel și ale celorlalți apostoli. Au început să trăiască evanghelia ca și apostolii. Ei nu doar au primit mesajul apostolilor, ci le-au și urmat exemplul.
Creștinismul nu este o simplă mărturisire de credință, ci o viață schimbată. Când devenim creștini, devenim exemple de creștinism. Schimbarea care are loc nu este doar în interior, ci și în exterior, iar noi începem să urmăm exemplul altor creștini, care au o viață credibilă și influentă. Nu este suficient să spunem cuiva cum poate fi mântuit. Trebuie să întrupăm mesajul pe care îl transmitem, pentru ca ei să poată călca pe urmele noastre. Aceasta înseamnă ca Hristos să fie prezent prin noi pe pământ.
Observați că tesalonicenii nu doar că au călcat pe urmele apostolilor, ci chiar mai important, au călcat pe urmele „Domnului”. Călcând pe urmele lui Pavel, Îl urmau, de fapt, pe „Domnul”, pentru că viața lui Pavel îi îndrepta către viața lui Hristos. Așa cum Pavel aducea prezența lui Hristos printre ei, tot așa și ei aduceau prezența lui Hristos pe pământ, arătându-L pe Domnul celor din jur.
Asta înseamnă conducere spirituală și mentorare, nu-i așa? Așa are loc creșterea spirituală în cei pe care îi slujim. Conducerea creștină și mentorarea înseamnă să-i învățăm pe alții, din ceea ce cunoaștem și din experiența noastră de viață, ce este viața creștină, pentru ca ceea ce văd în noi să îi atragă la Hristos și să devină urmași ai Domnului, călcând pe urmele lui și arătându-L pe El celor din jur.
Așadar, ca pastori și lideri ai bisericii, trebuie să trăim înaintea oamenilor într-un mod atât de credibil și de asemănător lui Hristos, încât să facă și ei ceea ce văd la noi. Asta se poate întâmpla la școala duminicală, într-un grup mic de studiu biblic ori în casa ta, cu copiii tăi, sau în întâlnirile în plen ale bisericii.
Tot așa, trebuie să avem grijă ca cei pe care îi urmăm să întrupeze mesajul evangheliei prin vorbirea și comportamentul lor, astfel încât, călcând pe urmele lor, să călcăm, de fapt, pe urmele lui Hristos, aducând astfel prezența Sa pe pământ. Însă aveți grijă: a călca pe urmele lui Hristos și a-L arăta pe El presupune a suferi pentru evanghelie, așa cum și Hristos a suferit. Când te identifici cu Hristosul evangheliei, vei suferi pentru evanghelie, vei întâmpina împotrivire față de credința ta și stilul tău de viață. Acest lucru s-a întâmplat și cu tesalonicenii, care au „primit Cuvântul în multe necazuri” (1:6b). Erau persecutați pentru credința lor.
Poate că noi nu vom fi persecutați ca și creștinii din China, Sudan, Vietnam, Cambodgia sau din alte locuri. Însă vom întâmpina batjocura ateilor și a evoluționiștilor, furia fățișă a homosexualilor și a grupurilor religioase radicale, ostilitatea celor care se opun noțiunilor de adevăr absolut și afirmațiilor radicale ale evangheliei.
Poate că ai experimentat deja aceste lucruri în viața ta. Poate ai fost ridiculizat de colegii tăi la școală sau la facultate pentru că ai refuzat să ai relații sexuale în afara căsătoriei datorită credinței tale în Hristos. Poate colegii de muncă te-au evitat pentru că tu nu te uitai la filme pornografice și nu ieșeai să bei cu ei după orele de muncă datorită credinței tale în Hristos. Sau poate că vecinii din cartier te disprețuiesc pentru că mergi mereu la biserică datorită credinței tale în Hristos. Există multe feluri în care putem suferi pentru evanghelie.
Însă suferința creștină este însoțită, în mod paradoxal, de bucurie. Oamenii lui Dumnezeu pot suferi batjocură și împotrivire „cu bucuria care vine de la Duhul Sfânt” (1:6c). Acesta este rezultatul paradoxal al primirii evangheliei. Pe de o parte, întâmpinăm suferință, însă pe de altă parte, experimentăm „bucuria” care întrece suferința, bucurie ce vine din puterea care ne întărește a Duhului ce locuiește în noi.
Așa sunt oamenii ancorați în evanghelie. Oameni cunoscuți după faptele lor și după identitatea lor. Sunt mărturii vii ale puterii salvatoare a evangheliei și mărturii vii ale puterii transformatoare a evangheliei. (1) Evanghelia ne transformă în exemple vii ale lui Hristos și…
(2) Evanghelia ne transformă în exemple pentru alții (1:7-10). „…așa că ați ajuns o pildă pentru toți credincioșii din Macedonia și din Ahaia” (1:7). Călcând pe urmele apostolilor, tesalonicenii au ajuns să fie exemple pentru alții.
Devenim exemple pentru alții atunci când credința noastră este contagioasă (1:8-9a). „8În adevăr, nu numai că de la voi Cuvântul Domnului a răsunat prin Macedonia și Ahaia, dar vestea despre credința voastră în Dumnezeu s-a răspândit pretutindeni, așa că n-avem nevoie să mai vorbim de ea. 9Căci ei înșiși istorisesc ce primire ne-ați făcut” (1:8-9a).
Vestea despre credința unei biserici ancorate în evanghelie se răspândește pretutindeni. Cuvântul Domnului (evanghelia) răsună din biserica aceea și toată lumea, de aproape și de departe, o aude, pentru că acei credincioși mărturisesc evanghelia prin trăirea și vorbirea lor. Toată lumea știa ce se întâmplase în Tesalonic. Persecuția nu a împiedicat mărturia lor, din contră, a făcut-o mai înfloritoare. Alți oameni au auzit de convertirea lor și au început să spună: „Știți ce s-a întâmplat în Tesalonic? Știți că atunci când au primit evanghelia, creștinii tesaloniceni au început să fie persecutați, iar ei s-au bucurat în mijlocul persecuției?”
Aici este punctul în care vița-de-vie devine ancoră pentru evanghelie. Auzim adesea lucrul acesta în mărturiile personale, nu-i așa? Cineva este mântuit și știi deja că oamenii vor spune: „Ai auzit ce s-a întâmplat cu cutare? A devenit religios. L-a găsit pe Dumnezeu!” Toată lumea vorbește despre oamenii ancorați în evanghelie, care sunt mărturii vii ale puterii transformatoare a evangheliei. Lucrarea adevărată a Duhului lui Dumnezeu nu are nevoie de reclamă, pentru că este evidentă și convingătoare. Credința aceasta este contagioasă.
Când Dumnezeu a început să lucreze în Brooklyn Tabernacle din New York, vestea aceasta s-a răspândit în toată lumea. Se întâmplă la fel și cu tine în mijlocul comunității tale? Biserica ta este un exemplu îndrăzneț de credință contagioasă? Sunteți voi mărturii vii ale puterii transformatoare a evangheliei?
Devenim exemple pentru alții atunci când credința noastră este contagioasă și devenim exemple pentru alții prin convertirea noastră radicală (1:9b-10). Convertire radicală înseamnă (1) o schimbare radicală a direcției: „… de la idoli v-ați întors la Dumnezeu…” (1:9b). Aceiași oameni care se închinau cândva la idoli, s-au întors acum cu totul de la păgânism și și-au predat viața lui Dumnezeu. Este o schimbare radicală de direcție. Convertirea radicală înseamnă întoarcere „la Dumnezeu” cu credință și renunțare „la idoli”. Credincioșii adevărați nu se pot închina și la Dumnezeu, și la idoli. Așadar, convertire radicală înseamnă o schimbare radicală a direcției.
Și convertire radicală mai înseamnă (2) o schimbare radicală în trăire: „…să slujiți Dumnezeului celui viu și adevărat” (1:9b). Aceasta este dovada pocăinței adevărate – întoarcerea de la Satan și de la păcat și întoarcerea la Dumnezeu și la sfințenie. O schimbare radicală în trăire înseamnă că începeți să „slujiți” lui Dumnezeu. Ești eliberat de sclavia păcatului, de paralizia superstițioasă a închinării la idoli, de puterea păcatului și pus în măreața libertate a slujirii lui Dumnezeu. Asta fac oamenii ancorați în evanghelie – ei slujesc „Dumnezeului celui viu și adevărat.” Ce viață schimbată!
Tu slujești Dumnezeului „celui viu”! Nu unor statui moarte de piatră sau lemn, ci Dumnezeului celui viu, Cel care este viața, Cel în care avem viața, mișcarea și ființa, Cel care dă viață și suflare tuturor oamenilor. Și slujești Dumnezeului celui „adevărat”. Nu zeilor falși care te înșală, ci Dumnezeului adevărat care nu minte. Nu zeilor falși ai materialismului, pluralismului, relativismului, hedonismului, narcisismului, ci singurului Dumnezeu adevărat.
Așadar, convertire radicală înseamnă o schimbare radicală a direcției, o schimbare radicală în trăire și convertire radicală mai înseamnă (3) o schimbare radicală a așteptărilor. Așteptările noastre se schimbă pentru că (a) viitorul nostru este sigur: „... să așteptați din ceruri pe Fiul Său” (1:10a). Asta fac oamenii ancorați în evanghelie – așteaptă cu nădejde neclintită întoarcerea lui Hristos din cer, când moartea va fi înghițită de viață.
Așteptările noastre se schimbă pentru că viitorul nostru este sigur și așteptările noastre se schimbă pentru că (b) viitorul nostru este protejat. „L-a înviat din morți: pe Isus, care ne izbăvește de mânia viitoare” (1:10b). Acel Isus care a intrat în istoria omenirii și a umblat pe pământul acesta este Însuși Fiul lui Dumnezeu, pe care Dumnezeu L-a înviat din morți. Hristos este viu la dreapta lui Dumnezeu și așteaptă să Își ia în cer poporul ales și iubit. De aceea viitorul nostru este protejat, pentru că învierea lui Hristos ne garantează învierea noastră. După cum Dumnezeu L-a înviat din morți pe Hristos, tot așa ne va învia și pe noi.
Atunci când experimentăm o convertire radicală, așteptările noastre se schimbă pentru că viitorul nostru este sigur, viitorul nostru este protejat, așteptările noastre se schimbă pentru că (c) viitorul nostru este rezolvat: „Isus… ne izbăvește de mânia viitoare” (1:10c). Cei care sunt ai lui Hristos nu se tem de mânia lui Dumnezeu, deoarece Hristos, Eliberatorul și Salvatorul nostru, ne-a izbăvit de judecata lui Dumnezeu, plătind prețul păcatelor noastre cu sângele Său pe cruce. Mânia lui Dumnezeu în judecată se va arăta cu siguranță. Toți cei care se încred în Hristos sunt izbăviți de mânia Lui, însă toți cei care Îl resping pe Hristos vor fi condamnați sub mânia Sa. Nevoia stringentă a omenirii este izbăvirea de mânia viitoare prin Hristosul evangheliei. Ce mângâiere să știi că atunci când vii la Dumnezeu cu credință, viitorul tău este rezolvat, iar destinul tău veșnic în cer este asigurat!
Oamenilor nu le place să audă despre mânia lui Dumnezeu. Vor să audă numai despre dragostea lui Dumnezeu pentru că, spun ei, un Dumnezeu iubitor nu i-ar condamna niciodată. Vedeți, în subconștientul lor, oamenii încearcă să scape de judecata lui Dumnezeu, însă adevărul este că „Dumnezeu… va judeca lumea după dreptate, prin Omul pe care L-a rânduit pentru aceasta” (Fapte 17:31), Domnul Isus Hristos. Mânia lui Dumnezeu nu este un concept abstract pentru dezbaterile filosofilor, ci o realitate tangibilă cu care păcătoșii vor avea de-a face. Așadar, slavă lui Dumnezeu că noi, ca popor răscumpărat al lui Dumnezeu, am fost salvați de mânia viitoare!
Acum așteptăm cu nerăbdare întoarcerea iminentă a lui Hristos din cer (cf. Fil. 3:20-21). Acum așteptăm cu nerăbdare ca El să ducă la capăt răscumpărarea noastră prin transformarea trupurilor noastre și mutarea noastră la cer. Noi nu putem grăbi venirea lui Hristos, nu putem schimba data sau modul revenirii Lui, însă ne uităm după El cu nerăbdare, așteptând și muncind. Iminenta întoarcere în trup a lui Hristos este speranța necurmată a oamenilor ancorați în evanghelie. Este o parte esențială a trăirii evangheliei, însă nu se mai vorbește prea mult despre ea. O mare parte a bisericii contemporane a uitat de „fericita noastră nădejde și arătarea slavei marelui nostru Dumnezeu și Mântuitor, Isus Hristos” (Tit 2:13). Bisericile din zilele noastre par să fie mai concentrate pe prezentul îmbelșugat decât pe viitorul binecuvântat. Creștinii par că vor să audă mai degrabă despre viața lor, despre familiile, nevoile și bunăstarea lor, decât despre glorioasa revenire a lui Hristos cu slavă și putere, când El va face din nou toate lucrurile frumoase pentru Dumnezeu Tatăl.
Despre aceasta predici tu? Aceasta este așteptarea ta? Aceasta este nădejdea ta? Viitorul tău este sigur, protejat și rezolvat? Te încrezi în tine însuți, în faptele tale bune, în banii tăi sau în visele tale în lumea aceasta? Sau aștepți cu nerăbdare întoarcerea lui Hristos?
Concluzii
Acesta este, așadar, portretul adevăratei spiritualități, al creștinismului autentic: „Oamenii evlavioși mărturisesc evanghelia prin trăirea și vorbirea lor.” Oamenii ancorați în evanghelie sunt cunoscuți după faptele lor; sunt oameni care își demonstrează credința prin faptele lor, dragostea prin slujirea lor și nădejdea prin perseverența lor. Și oamenii ancorați în evanghelie sunt cunoscuți după identitatea lor; sunt oameni transformați de evanghelie în exemple vii ale lui Hristos și exemple pentru ceilalți.
Aceasta trebuie să predicăm noi, ca lideri ai bisericii, și așa trebuie să trăim, pentru ca oamenii noștri să crească spiritual prin slujirea noastră. Trebuie să trăim evanghelia în așa fel încât oamenii să-L vadă pe Hristos în noi. Te recunoști în cuvintele acestea? Îl văd oamenii pe Isus în tine? Calcă ei pe urmele tale pentru că ești un om evlavios care mărturisește evanghelia prin vorbirea și trăirea sa?
III. Schițe de predici
Pentru versiunea audio a acestor predici în engleză, dați click pe link-urile următoare: Link 1 - Rev. 2:18-20; Link 2 - Rev. 2:20-23; Link 3 - Rev. 2:23-29.
Titlu: Scrisori către cele șapte biserici: Tiatira – Progres fără integritate
Tema: Înșelăciunea subtilă a păcatului în biserică
Punctul 1: Hristos laudă biserica pentru progresul său (2:19)
Punctul 2: Hristos condamnă biserica pentru lipsă de integritate (2:20)
Punctul 3: Hristos avertizează biserica în caz că nu se va pocăi (2:21-23)
Punctul 4: Hristos reamintește bisericii de harul Său (2:24-29)
Related Topics: Pastors